Toimetajad Luule Epner, Mari Laaniste ja Piret Viires
Kujundaja Piia Ruber
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” üheteistkümnes raamat.
Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2024, 160 lk.
ISBN 9789916740262
*
Artiklikogumikus otsivad erinevate kultuurivaldkondade uurijad vastuseid küsimusele, kuidas kirjutada värskest kultuurist nii, et käsitlus saaks piisavalt üldistav, kuid kiired hinnangud pädeksid ka pikemas perspektiivis. Kogumiku esimeses pooles esitavad nägemusi jooksva ajaloo kirjutamise võimalustest ja võimalikkusest teatri-, kirjandus- ja kunstiteadlased. Teine pool koondab tavakohaselt valimikku teemapüstitusega haakuvatest varem avaldatud tekstidest, mis seekord keskenduvad Eesti lähimineviku kirjandusele. Kogumiku lähtekohaks on 2019. aasta mais toimunud konverents “Mineviku lähivaade. Nüüdiskultuuri ajaloostamine”.
SISUKORD:
Piret Viires, Luule Epner, Mari Laaniste. Saateks
Rein Veidemann. (Eesti) kirjanduslugu kui kultuurimälu avaldis
Riina Oruaas. Mälu ja arhiiv. Kuidas saada iseenda teadmiste arheoloogiks?
Piret Kruuspere. Teatriajaloost ja -historiograafiast eesti teatrikirjutuse näitel
Anneli Saro. Mäletamine ja unustamine kui etendusanalüüsi ja teatrihistoriograafia
strateegiad
Ingrid Ruudi. Näitus kui lähiajaloo dünaamiline uurimisvahend
Kristina Jõekalda. Kaasaja ajaloostajad. Eesti ala uuem kunst varastes üldkäsitlustes
Jaak Tomberg. Mälukirjanduse ökotoopiline potentsiaal
Tiit Hennoste. Kirjandus, teadus ja rahvus
Aare Pilv. Kirjandusloolisus kui hoiak
Mart Velsker. Eesti kirjandus: taustad ja lugu
Sirje Olesk. Kaasaegne luule ja ajalooline kaanon: modernism ja postmodernism Eesti moodi
Piret Viires. Etnofuturismist küberkirjanduseni
Märt Väljataga. Oletusi ja kokkuvõtteid nullindate kirjandusest
Joosep Susi. Luule: kontrollitult turbulentne