Year: 2010

Seminarid 2010

Jaak Tomberg – narratiivsetest takistustest utoopilisele kujutlusvõimele
21. detsembril Roosikrantsi 6, töörühma ruumis

Ettekanne puudutas kõige lühemalt öeldes narratiivseid takistusi utoopilisele kujutlusvõimele või narratiivseid otsustamatusi “utoopilise puhkeseisundi” juures. Võrreldes näiteks apokalüptiliste ja katastroofiliste visioonide suure populaarsusega Hollywoodis on viimastel aastakümnetel täheldatud kunstiliste utoopiliste tulevikunägemuste kasvavat põuda. Niisugusel kontrastil on kindlasti omad selged nüüdisaegsed ideoloogilised või sotsiaal-majanduslikud põhjused, kuid esmajärjekorras olid antud juhul teemaks utoopilise mõtlemise strukturaalsemat laadi piirangud.

Sven Vabar. Mehis Heinsaar ja väike Võõras. Žanrinihilistlik vaade fantastilisele kirjutamisele
1. detsembril Roosikrantsi 6, töörühma ruumis

Fantastilises kirjanduses ja selle uurimises tegeldakse väga palju žanrikuuluvuse üle arutamisega – kas miski on teaduslik fantastika, fantaasiakirjandus, õudus või hoopis maagiline realism, kas tegu on üldse fantastikaga või mitte. Paljudel juhtudel aga osutuvad kõik need traditsioonilised žanrimõisted kirjandusteose mõistmisel takistavateks ning tarbetut segadust tekitavateks. Veelgi kummalisem on tõdeda, et kuigi fantastiline kirjandus peaks olema lausa definitsiooni järgi Teise kirjandus, Võõra kirjandus, leiame me Teist, Võõrast tänapäeval tihtilugu igalt poolt mujalt – isegi täiesti realistlikust kirjandusest – aga mitte fantastikast. Kogu seda olukorda kirjeldab hästi Mehis Heinsaare loomingu näide.

Lõpetuseks rääkisid Sven ja Jaak veidi Pariisis toimunud eesti-soome ulmekonverentsist.

Neeme Lopp. “Vastukaja Ameerika kunstiteoreetiku James Elkinsi kriitikale Roland Barthes’i raamatu “Camera Lucida” aadressil”
1. novembril Roosikrantsi 6, töörühma ruumis

Oktoobri esines Tallinnas Kumu auditooriumis avaliku loenguga “Notes on a Book written against Camera Lucida” Ameerika kunstiteadlane James Elkins. Käesolev ettekanne kritiseerib Elkinsi lähenemist, peamiselt selle lähtekohti, mis tulenevad väärarusaamast nagu oleks Barthes’i raamatu puhul tegemist sissejuhatava teadusliku uurimusega fotokunsti.

Neeme Lopp. “Tähelepanekuid Helsingis korraldatud rahvusvaheliselt konverentsilt “Mimesis, Ethics and Style: International Conference on Literary Representation””
3. septembril Roosikrantsi 6, töörühma ruumis

Ülevaade sellest, milliseid teemasid käsitleti rahvusvahelisel mimeesialasel konverentsil Helsingis. Millised olid teoreetilised rõhuasetused? Millist metoodikat eelistati? Millised lähenemised on kaasaegses mimeesiuurimuses aktuaalsed? Millena tänapäeval klassikalist mõistet “mimesis” käsitletakse ning kui interdistsiplinaarseid tarvitusvõimalusi see endaga kaasa toob?

Mari Laaniste. “Kolmnurk: nõukogude pereidüll läbi postmodernismi prisma”
7. aprillil Roosikrantsi 6, töörühma ruumis

Priit Pärna 1982. aastast pärit joonisfilm on groteskne muinasjututöötlus, mis käsitleb räme-iroonilises võtmes armastuse ja argipäeva konflikti ning kaasaegseid soorolle. Juttu tuli filmi postmodernsetest narratiivivõtetest, loo (üsna peidetud) sotsiaalpoliitilisest dimensioonist, toidufetišismist, Pärna naisekäsitlusest, filmi retseptsioonist ja selle mõjust Pärna karjäärile jms.

Maie Kalda monograafia “Debora ja vennad” esitlus
12. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Esinesid autor, Rein Veidemann, Maire Liivamets, Õnne Kepp, Elo Lindsalu ja Ingrid Velbaum-Staub.

Virve Sarapik – utoopiast ja utoopilisest ruumist Karl Ristikivi “Imede saare” ning Artur Alliksaare “Nimetu saare” näitel
8. märtsil Roosikrantsi 6, töörühma ruumis