Etüüde nüüdiskultuurist konverentsid

1979. aastal stuudios Tallinnfilm Grigori Kromanovi lavastajakäe all valminud “”Hukkunud Alpinisti” hotell” on vahest ainuke Nõukogude Eestis tehtud mängufilm, mida võib liialdamata nimetada kultusteoseks. Kusagil Lääne-Euroopa kõrvalises mägihotellis hargnev kummaline, dekadentliku varjundiga mõrvamüsteerium põhineb nõukogude ulmekirjandusheeroste Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aastast pärit romaanil. Veel kolmkümmend aastat hiljemgi kõnetavad selle filmi sisu, tegelaskujud, auahne misanstseen ning radikaalne heliriba hulka kirjutajaid, kunstnikke, muusikuid ja subkultuure. Vastuoluline linateos kätkeb niihästi filmi valmimisajastule iseloomulikke kui universaalseid, nii poliitilisi kui metafüüsilisi teemasid: progressinoole murdumist, külma sõda, tulevikuvisioonide purunemist, uusaegset mütoloogiat, võimusuhteid, moraali ja vaimset sisepagulust totalitaarses süsteemis, jne. Kõike seda ning enamatki püüdis hõlmata ka filmile pühendatud interdistsiplinaarne konverents “Tagasi “Hukkunud Alpinisti” hotelli”.

Konverentsi materjalidest ilmub kavakohaselt 2013. aastal artiklikogumik sarjas “Etüüde nüüdiskultuurist”.

Kava ja teesid:

11.00

Jaan Ruus: “Siis ja praegu”
Kas tunane ulmefilm andis ennustavaid märke? 1979. a. esiliinastuse retsensiooni ümberkirjutuse vajadusest aastal 2012.

Martin Luiga: “Dialektiline materialism ja ebamaise käsitlus Nõukogude blokis”
Nõukogude ideoloogia jättis religiooni küll ajaloo prügikasti, kuid seevastu oli erinevate paranormaalsuste avastamise ning leiutamise lootus riiklikus ideoloogias pea et selge sõnaga välja kirjutatud. Seoses sellega ei kujunenud Liidus ulmele kunagi läänemaade halvustavat pulp-kuulsust – teaduslik fantastika oli tõsine asi, selle tähtsus kultuuridiskursuses ilmne. Tähelepanu väärib ka nõukogude ideoloogia ning riigiaparaadi kohalolu läbiv tajutavus tolleaegses kirjanduses, võib öelda, et tausta asemel on see tunnetatav otsekui omaette tegelasena.

Mari Laaniste: “Kusagil Alpides: “”Hukkunud Alpinisti” hotell” kui fantaasianägemus kaasaegsest Läänest.
Ettekandes vaatlen, kuidas too nõukogude filmitööstuse saavutus, mille sündmustik hargneb “kusagil Alpides”, vormib nägemust mittenõukogude maailmast, “lääne pahelisest ühiskonnast”.

12.15-12.30 kohvipaus

Greete Põrk: “Tuleviku utoopia, ‘mina’ ja ‘teised’ projektsioon filmis “Hukkunud Alpinisti hotell””
Käesolevas tekstis käsitlen filmi “Hukkunud Alpinisti hotell” kui kahe maailma kokkupõrget, uurin kahte vastanduvat tasandit ja nende koostoimel käivituvaid tähendusmehhanisme. ‘Mina’ ja ‘teised’ eristus viitab filmis kirjeldatavale olukorrale, kus süsteemivälises situatsioonis püütakse kasutatada süsteemisisest loogikat.

Kiwa: “Siin on lõpp! Reis algab seal, kus tee lõppeb”
Hotell mägedes on töölaud, isegi operatsioonilaud või katsepolügon, kust on maha lükatud ja kõrvale jäetud kõik üleliigne, nii et nähtavale jääks ainult täieliselt olemuslik või vajalik. Oleva ja olematu vaheline piiritsoon, nagu Shambala budistlikus mütoloogias. Kuidas siseneda hotelli? Kas väljastpoolt, nagu inspektor Glebsky filmi avakaadrites, või seestpoolt, nagu tulnukad inimkehadesse? Uurin, kuidas võimumehhanismid, mütoloogia, keskkond, helid, utoopiad, kordused, peegeldused ja erinevused – kõik kaardid, mis film kätte mängib – mõjutavad inimpsüühikat, ja kuidas see omakorda mõjutab Hotelli.

Roomet Jakapi: “Moraalsed valikud ja olendite mitmekesisus”
Ettekandes analüüsitakse inspektor Glebsky tegelaskuju poolt eksplitseeritud moraalseid dilemmasid nüüdisaegsete eetikateooriate valguses. Uurimuse fookuses on inimeksistentsi normatiivsete aluste rakendatavus teistele arenenud intellektiga olenditele.

14.00 – 14.30 lõunapaus

Tõnis Kahu: “”Hukkunud Alpinisti” hotell kui küberneetiline süsteem”
Küberneetika esimene, Ühendriikides kerkinud laine uuris1940. aastatel , kuidas mitmesugused süsteemid erinevate tagasisidemehhanismide kaudu toimivad. Kuigi ka mujal maailmas riivas küberneetika kui teadusharu oluliselt humanitaarvaldkonda, oli just NSV Liidus see protsess 1960. aastatel eriti reljeefne – küberneetika oli tegelikult viimane Nõukogude tehno-utoopiline fantaasia, mida peeti realiseeritavaks isegi läbikukkunud ühiskondliku eksperimendi tingimustes. Strugatskite romaan ja Kromanovi film on selle ambitsiooni kaks näidet.

Janar Ala: “Roxy Hotell”
Plaanin omavahel võrrelda briti ansambli Roxy Music kahte esimest plaati, Roxy Music (1972) ja For Your Pleasure (1973) ning Grigori Kromanovi filmi “”Hukkunud Alpinisti” hotell.” Ja miks? Kõigepealt tekitas sellise mõtte algusperioodi Roxy Musicu liidri Brian Eno väline sarnasus Sulev Luige kehastatud HAH-i ühe kultuslikuma tegelase Luarvik Luarvikuga. Lisaks objektiivsemad põhjused: glam, 1970ndate popkultuur N.Liidus ja Läänes, kunstlikkus, film jne. Neid seoseid kahe nimetatud nähtuse vahel on tegelikult väga kerge leida, liigagi kerge. Eesmärgiks ongi luua pigem ilukirjanduslikumad ja hüpoteetilisemad seosed nende kahe platvormi vahel, võib-olla need ka osaliselt ära vahetada.

Berk Vaher: “Nähtamatu mees: du Barnstocre’i pihtimus” [ilukirjanduslik]
Mustkunstnik du Barnstocre on tegelaskuju vendade Strugatskite romaanist “”Hukkunud Alpinisti” hotell”; samanimelisest filmist jäi tegelaskuju välja. Ent kujutlegem ta siiski sinna filmiruumi; mis siis, kui ta ikkagi viibis hotellis, tunnistas ja mõjutas sealseid sündmusi, ise nähtamatuks jäädes?

Paneelvestlus filmitiimi liikmetega: Ilmar Taska, Tõnu Virve, vestlust juhib Jaak Lõhmus.

Korraldajad:
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Tartu Kultuuritehas

Kava:

11.00 Avamine

Epp Annus, “Mis asub valguse ja varju vahel?”
Luule Epner, “Tõelus ja unes-elu. Tähelepanekuid Mari Saadi tegelaste tajukogemustest”
Ele Süvalep, “Mari Saat, luuletaja”
Johanna Ross, “Mari Saat kui “naiskirjanduse” proovikivi”

13.15–13.45 Kohvipaus

Barbi Pilvre, “”Lasnamäe lunastaja” kui bestseller”
Paula Randver, “Mari Saadi “Lasnamäe lunastaja” seosed Uue Testamendi ja Eduard Vilde “Lunastusega””
Märt Väljataga, “Mari Saadi sofioloogiast”

Arutelu

15.30 Artiklikogumiku “Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes” (Etüüde nüüdiskultuurist 3) esitlus. (Koostaja Sven Vabar. Toimetaja Mari Laaniste, kujundaja Piia Ruber. Tallinn, Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2011.) Kogumik sisaldab mh artikleid, mis põhinevad 29. mail 2009 Mehis Heinsaare loomingust peetud konverentsi ettekannetel.


Korraldajad:
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Eesti Kirjanike Liit

Toetas:
Eesti Kultuurkapital


Konverents oli aluseks artiklikogumikule “Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5” (2015).

Fantastiline fiktsioon – olgu kirjanduses, filmides, koomiksis vms – on praegusel ajal Eestis ja kogu maailmas veidras seisus. Ühest küljest vaadates võiks ju tõdeda, et fantastika on kriisis: traditsioonilised spekulatiivse kirjutamise ?anrid laiali lagunenud, nad on ulme ja ei ole ka; nad justkui häbeneksid olla ulme. Kuid teisest küljest – mingem kinno, vaadakem suvalist teleseriaali, seisatagem raamatupoes ükskõik millise ilukirjanduse leti ees… ja tõdegem, et kõik kohad on fantastikat täis. Me leiame ulmet sealt, kus traditsiooniliselt seda leida ei tohiks. Lisaks traditsioonilisele ulmele veel ülevoolav maagiline realism, muinasjutulikkus, sürrealistlikud elemendid… Mis imeline ja külluslik segadus – või siis segane imelikkuseküllus.

Selles segaduses on ometi ka Eestis välja kujunenud seltskond inimesi, kes vaatavad kogu seda tohuvabohu, mis puhkimisi termini “fantastiline fiktsioon” alla mahub, kriitilise pilguga. Mitte kaljukindla, ortodoksse fandomi mätta otsast, vaid aktsepteerides tekkinud keerukat olukorda, otsides igaüks omast spetsiifilisest huvialast ning eruditsioonist lähtudes selles senimärkamatuid piire, süsteeme ja tulevikuväljavaateid. Käseolev konverents neid inimesi koondada taotleski. Tagumine aeg oli korraldada ettekandekoosolek eesti fantastilise kriitika hetkeseisust.

Hakkama said sellega Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm ning Eesti Kirjanduse Selts, toetas Eesti Kultuurkapital.

Konverentsi abstraktid (pdf)


Kava:

12.00 Avasõnad: Jaak Tomberg, Sven Vabar

1. Üks kindel saar. Sissevaateid utoopiatesse

12.15-12.45 Meelis Friedenthal: Utoopia onomatoloogia
12.45-13.15 Tanel Pern: Sotsrealism kui pelgupaik
13.15-13.45 Virve Sarapik: Utoopiline ruum ja imeline saar

13.45-14.00 Kohvipaus

2. [Ära]aurav saar, kummitavad nukud, peegelduvad irved. Sissevaateid kaasaegsesse postutoopilisse fantastikasse

14.00-14.30 Andrus Org: Aurupunk ja tujuulme ehk Kuidas lugeda Indrek Hargla ”Frenchi ja Koulu” lugusid?
14.30-15.00 Mari Laaniste: Tehiskaaslased ja fiktiivsed elud
15.00-15.30 Janek Kraavi: Bizarro: sissejuhatus veidra poeetikasse

15.30-16.15 Hiline lõunapaus ja tõhus snäkk

3. Kindla saare hävinemine. Fantastilise kirjutamise kriis?

16.15-16.45 Jüri Kallas: Ulmereostus
16.45-17.15 Peeter Helme: Kas teaduslik fantastika on ummikus?

17.15-17.45 Arutelu, kokkuvõtted

18.00 Vein ja maiustused. Artiklikogumiku “Etüüde nüüdiskultuurist 2. Sügisball” esitlus. Kogumik põhineb 9. juunil 2008 Tallinnas peetud konverentsi ettekannetel.

Konverents “Katsed nimetada saart” oli aluseks artiklikogumikule “Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast. Etüüde nüüdiskultuurist 4” (2013).

Kava:

11.00–11.30 Sven Vabar “Mõnikord on uksed avatud, aga põgeneda pole vaja”
11.30–12.00 Epp Annus “Mehis Heinsaar ja kirjanduse allikad”
12.00–12.30 Mart Velsker “Kus avati Teadmatuse Akadeemia?”

12.30–13.00 Kohvipaus

13.00–13.30 Piret Viires “Mehis Heinsaare maa ja ilm”
13.30–14.00 Jaak Tomberg “Maagiline uks tegelikku”

14.00–15.00 Lõunapaus

15.00–15.30 Andrus Org “Looduskirjanik Heinsaar”
15.30–16.00 Peeter Helme “Rotipüüdja Heinsaar”
16.00–16.30 Berk Vaher “Teekond Artur Sandmani teise otsa”

Ettekannetele järgnes arutelu. Konverentsi lõpus esitleti ka artiklikogumikku “Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm”, mis on esimeseks raamatuks sarjas “Etüüde nüüdiskultuurist”. Kogumik põhines 11. mail 2007 Jüri Ehlvesti loomingust peetud konverentsi ettekannetel.


Korraldajad:
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Toetab: Eesti Kultuurkapital


Konverents “Uste avamise päev” oli aluseks artiklikogumikule “Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes. Etüüde nüüdiskultuurist 3” (2011).

Kava:

11.00 Kalev Kesküla, “Sügisball”: Pääsemine külaelu idiotismist
11.30 Luule Epner, Unt ja Brecht: võõritused “Sügisballis”

12.00–12.30 kohvipaus

12.30 Epp Annus, Unt fenomenoloogilises ruumis
13.00 Andres Kurg, Mati Undi “Sügisball” 1970. aastate kriitiliste arhitektuuripraktikate taustal
13.30 Ivo Heinloo, “Sügisballi” kahest retseptsioonist

13.45–14.00 diskussioon

15.00 Piret Viires, Mustamäe – kolmkümmend aastat hiljem
15.30 Mari Laaniste ja Leena Torim, Võõrandumine modernistlikus paneellinnas: Lasnamäe filmis “Sügisball”
16.00 Virve Sarapik, Sügis uuslinnas
16.30 Jan Kaus, Lasnamäe metamorfoosid

16.45 –17.30 diskussioon


Korraldajad:
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Toetab: Eesti Kultuurkapital


Konverents oli aluseks artiklikogumikule “Sügisball. Etüüde nüüdiskultuurist 2” (2010).

Kava:

13.00 – 13.10 Karl Martin Sinijärv – Avasõnad

13.10 – 13.40 Epp Annus – Ehlvesti maailm kui ime riibe
13.40 – 14.10 Neeme Lopp – Ehlvest, Platon ja Twin Peaks
14.10 – 14.40 Virve Sarapik – Sammas, labürint ja Ehlvest
14.40 – 15.10 Kivisildnik – Kivisildnik Ehlvestist. Suuline pärimus vs. kirjutamata ajalugu

15.40 – 16.10 Valle-Sten Maiste – Kolm meenutavat etüüdi
16.10 – 16.40 Hasso Krull – “Suur Häire”: Jüri Ehlvesti universum
16.40 – 17.10 Leo Luks – Surma kirjutamise tasandid
17.10 – 17.30 Sõnavõtud. Konverentsi lõpetamine


Korraldajad:
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Toetab: Eesti Kultuurkapital


Konverents oli aluseks artiklikogumikule “Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 1” (2009).