monograafiad

Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu

Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019, 424 lk.

Raamat keskendub „võimalikkuste topograafiale” nõukogude ajajärgul – mitte seadustele ega eeskirjadele, vaid laiemalt sellele, kuidas nõukogude režiim püüdis hoida kodanike püüdlusi ja ihasid lubatud raamides. Raamat seostab laiemad poliitilised protsessid ja üksikisiku elukogemuse, vaatleb erinevaid tegureid, mis mõjutasid inimeste argielu, käitumismustreid, karjäärivõimalusi, väärtushinnanguid. Muuhulgas on huvi all koloniaalsuse, modernsuse ja rahvusluse mitmesugused põimumised nõukogude ajajärgul. Vaatluse all on laiemad ajaloolised protsessid ning kultuurilised suundumused, aga ka see, kuidas tajuti võimupoliitikat igapäevaelus. Mõteldes ühiskonnast ja selle diskursiivsetest struktuuridest, tajutava jaotumisest, identiteedi tugipunktidest või rahvusluse afektiivsetest kihtidest, toetub uurimus erinevatele kultuuri- ja poliitikafilosoofia arengusuundadele. 

Uurimus kasutab mitmekesist, interdistsiplinaarset allikmaterjali – ilukirjandust, nõukogudeaegset ajakirjandust, omaeluloolisi allikaid ning muidugi ka teiste uurijate töid. 

Raamatusse on kaasatud rikkalikult fotomaterjali. Sobib lugemiseks kõigile, kes soovivad süveneda nõukogude perioodi.

Siinne uurimus põhineb Routledge’i kirjastuses ilmunud monograafial Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands (2018), tegu on Aet Variku tõlke põhjal uuesti läbimõeldud ja oluliselt täiendatud tekstiga.

Kogu raamatu pdf

Mängitud maailmad

Mängitud maailmad

Tallinn, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, 288 lk.

Kirjandus- ja teatriuurija Luule Epneri “Mängitud maailmad” vaatleb eeskätt kahe eesti kultuuri suurkuju loomingut: Madis Kõivu filosoofilisi, teatritõrksa poeetikaga näidendeid ning Mati Undi mängulisi teatrilavastusi. Raamat sisaldab ka peatükke Nikolai Baturini draamaloomingust ning Tiit Ojasoo esimestest lavastustest, sh teatri NO99 esimese hooaja töödest. Liigutakse teatri ja (draama)kirjanduse vahel, püüdes välja valgustada nende omavahelisi seoseid ja suhteid. Monograafia keskseteks mõisteteks on fiktsionaalne maailm ja mäng. Arutluse all on ka küsimus, kuidas kujutluslikke maailmu teatrilaval mängu kaudu ehitatakse ja kuidas vaataja neid tajub. Huvipakkuv lugemine kõigile kultuuri- ja teatrihuvilistele, Kõivu ja Undi loomingu austajatele, hädavajalik teos kirjandus- ja teatriüliõpilastele.

Soviet Postcolonial Studies. A View from the Western Borderlands

Soviet Postcolonial Studies. A View from the Western Borderlands

London, New York: Routledge, 2018, 281 lk.

Postcolonial studies is a well-established academic field, rich in theory, but it is based mostly on postcolonial experiences in former West European colonial empires. This book takes a different approach, considering postcolonial theory in relation to the former Soviet bloc. It both applies existing postcolonial theory to this different setting, and also uses the experiences of former Soviet bloc countries to refine and advance theory. Drawing on a wide range of sources, and presenting insights and material of relevance to scholars in a wide range of subjects, the book explores topics such as Soviet colonality as co-constituted with Soviet modernity, the affective structure of identity-creation in national and imperial subjects, and the way in which cultural imaginaries and everyday materialities were formative of Soviet everyday experience.


Contents:

Introduction: Colonialism in camouflage

1. Methodological theses about the Soviet empire

2. The location of knowledge: Soviet area studies facing the postcolonial question

3. Can a modern nation-state be colonized? Reformulating the framework of postcolonial studies

4. Modernity with a smiley face: Soviet modernity, Soviet coloniality

5. Colonial layers and hybridization of the past: layers of national modernity in the Baltics

6. From colonial fear to decolonizing laughter: deconstructing the colonial binarisms of ‘us’ and ‘them’, ‘the colonizer’ and ‘the colonized’

7. Cultural imaginaries and everyday materialities: living in a Soviet home

Conclusion: Everyday dissensus and the end of empire

Postmodernism in Estonian Literary Culture

Postmodernism in Estonian Literary Culture

Frankfurt am Main etc: Peter Lang, 2012, 151 pp.

Postmodernism in Estonian Literary Culture explores the influence of postmodernism on Estonian culture, more precisely its literature. The author takes a look at how postmodernism arrived in the Estonian literary culture and how it took root there, both on a theoretical level and in cultural practices. Obvious parallels emerge with radical cultural changes in post-socialist East-European countries in the early 1990s, which were caused by social transformations. Examples of Estonian postmodernist literary texts are analysed, following the manifestations of postmodernism from the 1950s until the beginning of the 21 st century; the book also tackles ethnofuturism, popular and digital literature, and introduces a universal model which enables to determine postmodernist texts in literature.



Contents:

Introduction
1. Concepts of Postmodernism and Postmodernity
2. Modernity/Modernism and Postmdernity/Postmodernism
3. History of the Concept of Postmodernism
4. Postmodern Society
5. Postmodernism and Technology
6. Postmodernist Culture
7. Postmodernist Literature
8. Postmodernism in Estonian Literature. General Cultural Background
9. Postmodernism in Estonian Literature. Examples of Text
10. The End of Postmodernism
11. After Postmodernism
12. The New Transitional Era
Conclusion

Kirjanduse lepitav otstarve

Kirjanduse lepitav otstarve

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 200 lk.

Sarja “Heuremata” neljanda raamatuna ilmunud Jaak Tombergi monograafia “Kirjanduse lepitav otstarve” on kirjandusteoreetiline uurimus väljamõeldise üldisest filosoofilisest funktsioonist. Arutluse keskpunktis on fiktsiooni määrav roll võimalikkuse ja paratamatuse vahelise pinge leevendajana ning kirjanduse roll keelelise lausumise luhtumusliku loomuse ja ajalooliste võmalikkuste traagilise kao lepitajana. Uurimus sisaldab põhjalikumaid teoreetilisi käsitlusi Ene Mihkelsoni romaaniloomingu, Erkki Luugi luuleloomingu ning Betti Alveri vaikimisperioodi kohta.

Raamatu pdf

Sisukord:

Sissejuhatus

I

  1. Puhas võimalikkus tegelikkuse substantsina:
    tegelikkuse luhtumuslikust loomusest
    1.1. Keele-eelne, keele enese sees
    1.2. Antagonism ja minimaalne erinevus
    1.3. Tegelikkuse-eelne tegelikkuse enese sees
    1.4. Puhta võimalikkuse kirjanduslikke võrdpilte
    1.5. Tegelikustumise loogikad
    1.6. Tegelikkus kui võimalikkuste kadu: veast, mida tehakse
    1.7. Subjekt ja tegelikustumine: kirjanduslik võrdpilt
    1.8. Väljamõeldis ja luhtaminek
    Lävepakk
  2. Kirjutamise nõrk messianistlik jõud: luhtumiselt lepitusele
    Enne kõike
    2.1. Luhtaminek ajalooprotsessi substantsina: Walter Benjamini
    ajaloofilosoofilised teesid
    2.2. Nüüd-ajaga täidetud aja lugu
    2.3. Unustatud suutmatus tegutseda
    2.4. Nõrk messianistlik jõud: „Millal sa tuled?”
    2.5. Kirjutamise lepitav otstarve
    Lävepakk: ontoloogiliselt ebakõlalt ajaloolisele ebaõiglusele

    II
  3. Ene Mihkelsoni töö üksindus
    Enne kõike
    3.1. Küsimine põhimise korduva järele
    3.2. Piiride hägusus kui mihkelsonliku jutustajahääle
    substantsiaalne läte
    3.3. Lugeja konkreetsustetaguses ruumis
    3.4. Läbi isiku põhja käiv kordumine
    3.5. Kirjutaja, raamat ja töö üksindus
    3.6. „Mida unustada?”
    3.7. Ajalooliste võimalikkuste traagilise kao lepitus
    Lävepakk
  4. Kirjandus ja tundmatu: Luugi lause lepitav toime
    Enne kõike
    4.1. Luugi lause
    4.2. Tundmatu kui tegelik
    4.3. Lausumisest vakatusse
    4.4. Vakatuse õõnestav nauding
    4.5. Naudinguline ja Uus
    4.6. Kirjanduse tundmatu
    Lävepakk
  5. Vaikiva kirjutaja võimelisusest
    Enne kõike
    5.1. Vaikimisperioodist ühes kirjandusloos: Betti Alveri näide
    5.2. Giorgio Agamben võimelisusest
    5.3. Kirjutaja raske vabadus
    5.4. Bartleby vaikimine – „Ma eelistaks mitte”
    5.5. Lepitav vaikimine ja vaikimise lepitamine

    Kokkuvõte
    The Reconciliatory Purpose of Literature. Summary
Debora ja vennad

Debora ja vennad

Toimetanud Virve Sarapik
Kujundanud ja küljendanud Mart Nõmtak
Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm 2010. – 472 lk.
ISBN 978-9949-446-51-3



Sisukord:

Saateks   lk 7–10

I
Kodud   lk 17–76
Nimed   lk 77–81
Abielud   lk 82–101
Armastus   lk 102–114
Reisid   lk 115–187
Keeled ja tõlked   lk 188–211
Pühendusluuletused   lk 212–227
Teised naised   lk 228–259
Meri   lk 260–275
Saar   lk 276–283
Puud ja linnud   lk 284–296
Naiselikke käitumismustreid   lk 297–318

II
Ülemiste vanakesed   lk 321–357
Schmuul ja 1950   lk 358–374
Eugenie Moorberg > Kersti Merilaas   lk 375–394
Debora ja vennad   lk 395–410
Debora Vaarandi kodumaa   lk 411–434
Debora Vaarandi ja Walt Whitman   lk 435–459

Nimeregister    lk 460–472
Illustratsioonid    lk 473


Arvustused ja kajastused:
Anu Pallas, Saaremaa heinamaadelt Muhumaa randa. – Meie Maa, 28. juuli 2010.
Kadri Tüür, Debora ja Vennad. – Saarte Hääl, 21. aprill 2010.
Elo Lindsalu, Mis on Debora luule eel, all ja ümber?. – Sirp, 16. aprill 2010.
Rein Veidemann, Debora Vaarandi eksistentsiaalne biograafia. – Postimees, 21. märts 2010.

Eesti kirjandus ja postmodernism

Eesti kirjandus ja postmodernism

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, 112 lk.

Raamat on täiendatud variant 2006. a. Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonnas kaitstud doktoriväitekirjast “Postmodernism eesti kirjanduskultuuris”.



Sisukord:

Sissejuhatus

  1. Postmodernismi ja postmodernsuse mõisted
  2. Modernsus/modernism ja postmodernsus/postmodernism
  3. Postmodernismi mõiste ajalugu
  4. Postmodernne ühiskond
  5. Postmodernism ja tehnoloogia
  6. Postmodernism kultuuris
  7. Postmodernistlik kirjandus
  8. Postmodernism eesti kirjanduses. Üldine kultuuri-taust
    8.1. Postmodernismi/postmodernsuse ideede tulek eesti kirjandusse
    8.2. Postmodernism eesti kirjandusloo kontekstis
  9. Postmodernism eesti kirjanduses. Tekstinäiteid
    9.1. Postmodernismi koondtunnused
    9.2. Postmodernismi varasemad ilmingud eesti kirjanduses. 1950–1980-ndad aastad
    9.3. Postmodernism ja 1990-ndate kirjandusmurrang
    9.4. Postmodernism 21. sajandi eesti kirjanduses
    9.5. Järeldused postmodernismi esinemisest eesti kirjanduses
  10. Lõppjäreldused. Postmodernismi seisund ja väljavaated tänapäeval

Kokkuvõte

Ekstrapolatiivne kirjutamine. Tulevikukirjutuse poeetikast

Ekstrapolatiivne kirjutamine. Tulevikukirjutuse poeetikast

Studia Litteraria Estonica 7. Tartu: Tartu University Press, 2004, 108 lk.

Raamatu pdf


Sisukord:

Sissejuhatus

  1. Teoreetilisest raamistikust
    1.1. Teadusliku fantastika ja tulevikukirjutuse funktsioonist
    1.2. Ekstrapolatsioon kui tulevikukirjutuse loomemeetod
    1.3. Autentse tuleviku tuletamise võimalustest
  2. Empiirilise maailma praegune seisund
    2.1. Postkognitiivse aegruumi virtuaalne kvaliteet
    2.1.1. Kognitiivne, postkognitiivne
    2.1.2. Postkognitiivse ruumiline aspekt
    2.1.3. Postkognitiivse ajaline aspekt
    2.2 Postkognitiivne ekstrapolatiivne tulevikukirjutus
  3. Ekstrapolatiivse kirjutamise praktika
    3.1. Ekstrapolatsioon kui kirjutusviis
    3.1.1. Lugemine: lünkade täitmine
    3.1.2. Ekstrapolatiivse kirjutamise põhivõte: «maailmasuse» rõhutamine
    3.2. Ekstrapolatiivse kirjutusviisi iseloomulikumaid rakendusi
    3.2.1. Tulevikuline ekstrapolatsioon: «All Tomorrow’s Parties»
    3.2.2. Ekstrapolatiivne ajalookirjutus: «Cryptonomicon»
    3.2.3. Ekstrapolatiivne olevikukirjutus: «Pattern Recognition»

Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Extrapolative Writing. Summary

Mis loom see on?

Mis loom see on?

Maie Kalda
MIS LOOM SEE ON?
[Valimik artikleid ja arvustusi.]
Toimetanud Piret Viires ja Virve Sarapik
Kujundanud ja küljendanud Alo Paistik
Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm 2004. – 389 lk.
ISBN 9985-867-94-7



Sisukord:

Saateks   lk 7–10

I
1. Loe mulle “Vanaisa kingitust” ehk kolmeaastase klassikaretseptsioonist   lk 13–30
2. Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad   lk 31–43
3. Lembitu kuldne karikas   lk 44–69
4. Vallimäe neitsi   lk 70–85
5. Tammsaare, Koorti ja Wiiralti loomad   lk 86–113
6. Illimari loomad   lk 114–144
7. Eesti kirjanduslik agul   lk 145–168
8. Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas   lk 169–186
9. Mis keeles kass naeratab?   lk 187–203
10. Smuuli mütoloogiat. Suur Hall   lk 204–241
11. Teet Kallase Tallinn   lk 242–264
12. Võhik   lk 265–274

II
13. Laula, laula, pappi   lk 277–279
14. Ex libris   lk 280–282
15. Kuidas sünnib pealkiri?   lk 283–285
16. Milleks ja kellele   lk 286–293
17. Üheksakümnendate proosast   lk 294–306
18. Daam ja teised Kühmu saarelt   lk 307–312
19. Räägitakse, et öökull olnud pagari tütar   lk 313-321
20. Lugemissoovitus ja -hoiatus   lk 322–325
21. Maailma parandamas ja unesid nägemas   lk 326–333
22. Hilve Rebase magistritöö lk 334–338
23. “Eesti kirjanduslugu” kriitikute risttules   lk 339–349
24. Tamse ajalugu   lk 350–354
25. Kirjanike Liidu esimene elujärk    lk 355–363

Lisa
Bruno Pao: Üks traagiline öö   lk 367–376
Bibliograafia    lk 377–380
Nimeregister    lk 381–388

Kuidas kirjutada aega

Kuidas kirjutada aega

Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, 365 lk.


Sisukord:

Mis on narratiiv
Sõnad ja maailmad
Kohalolu, võimalikkus ja muutumine
Kuidas mõista aega
Aja kirjutamine: rütm ja katkestus
Aja kirjutamine: algus ja lõpp
Igavikku ajaks vermides: Madis Kõivu mälu-uuringud, algusest lõpuni
Kuidas peatada aega: kirjutuse olevik
Kirjutamine ja surm
Pidevus ja hetk
Kokkuvõtteks: kuidas kaardistada jutustatud aega