uudised

CALL FOR PAPERS: Cultural Heterologies and Democracy II. Transitions and Transformations in Post-Socialist Cultures in the 1980s and 1990s
Hanno Soans, 'Backdoor'. Performance at the monument to an Unknown Soldier in Tallinn. 20 Oct, 1998. Image by Hanno Soans

CALL FOR PAPERS: Cultural Heterologies and Democracy II. Transitions and Transformations in Post-Socialist Cultures in the 1980s and 1990s

Confirmed keynote speakers:
Marju Lauristin (former Minister of Social Affairs, Estonia)
Dorota Kołodziejczyk (University of Wrocław, Poland)
Gulnaz Sharafutdinova (King’s College London, UK)

The 1980s and 1990s were marked by events around the world that radically changed the political order, people’s beliefs and attitudes, and the entire cultural and intellectual orientation of much of the globe. The fall of the Berlin Wall, the collapse of the Soviet Union, and the end of the Cold War stand out as the most important changes, in the shadow of which the events in Yugoslavia and important changes elsewhere are often overlooked by European commentators. These events, taken as a whole, have been seen as part of broader processes of democratization, even as, at the same time, this period was also marked by outbreaks of extreme nationalism and radical religious ferment.

The planned conference invites participants to reflect on the following questions:
– In what ways does democracy manifest itself in the culture of the transitional period of the 1990s?
– What are the common features and differences of the transition period in different post-socialist countries?
– What different theoretical frameworks can be used to analyze the culture of this period?
– What are the new forms of cultural negotiation between different cultural traditions and elements?
– How might we describe the way cultural imaginaries and experiences of temporality have changed?
– Which transgressive tendencies arose to challenge the narrative of imaginary unity between different cultural spheres?
– How is one to describe the dynamic of the forces at play in the transition between the mentality of social collectivism and the new liberal individualism?
– How, if at all, has the Russian invasion of Ukraine on 24 February 2022 altered understandings of the transition period and its narratives?

The conference “Cultural heterologies and democracy II” will take place at the Estonian Academy of Arts (Põhja puiestee 7, Tallinn, Estonia).

To submit your proposal (250 words max.) for 20-minute presentations, along with a short biographical information, please use the Oxford Abstracts submission link: https://app.oxfordabstracts.com/stages/6299/submitter (first-time users will be asked to register with Oxford Abstracts).

Deadline for submissions: January 20, 2024
Notification of acceptance: February 20, 2024
The conference will be held in English

Conference fee is 100 € for waged academics and 50€ for students and the unwaged. Participation is free for Ukrainians. 

Organizing Committee
Virve Sarapik, Estonian Academy of Arts
Epp Annus, Tallinn University
Luule Epner, Tallinn University
Regina-Nino Mion, Estonian Academy of Arts
Jaak Tomberg, University of Tartu
Piret Viires, Tallinn University

For further information, please contact us at regina-nino.mion@artun.ee (Regina-Nino Mion).

The conference is being organized by the Research Group of Contemporary Estonian Culture, which unites scholars from the Estonian Academy of Arts, Tallinn University and the University of Tartu. The research is funded by the project PRG636 “Patterns of Development in Estonian Culture of the Transition Period (1986–1998).”

KUTSE ESINEMA KONVERENTSIL: Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

KUTSE ESINEMA KONVERENTSIL: Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”

1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.

„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.

Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?

„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.

„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.

30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali (Harju 1) sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” raames arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.

Palume teatada oma nõusolekust osaleda ja saata esialgne pealkiri 16. maiks 2023. Täpsustatud pealkirja ja lühikesi teese ootame 16. septembriks 2023. Orienteeruv ettekande pikkus 20 minutit, lisaks diskussioon 10 minutit.

Vastused palume saata ühele allolevast aadressist:
Piret Viires piret.viires@tlu.ee
Epp Annus epp.annus@gmail.com
Mari Laaniste mari.laaniste@artun.ee

Konverentsi korraldavad: nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ning Eesti Kirjanike Liit.

Toetab Eesti Teadusagentuuri projekt PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“

“Öelda kõike ja igal viisil”*. Tartu eksperimentaalsus 1988-2010

“Öelda kõike ja igal viisil”*. Tartu eksperimentaalsus 1988-2010

Siirdeperioodide sotsiopoliitiline määramatus on olnud viljakas keskkond erinevat liiki eksperimentaalse loomingu esilekerkimiseks. Me näeme seda esiteks 1910. ja 1920. aastatel ja teiseks 1960. aastatel nii Eestis kui Euroopas, Venemaal ja mujal. Vähemalt Eestis ja mujal Ida-Euroopas ei olnud erandiks ka 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate murranguperiood, kui nii kunstis kui kirjanduses ammutas uus põlvkond inspiratsiooni varasemate siirdeaegade eksperimentaalsest loomingust ning otsis ka uusi väljendusvahendeid. Uue loomingulise hingamise said ka vanemate põlvkondade avangardistid, kes vahepealsel ajal ei olnud loominguliselt aktiivsed või teostasid end traditsioonilisemates ja turvalisemates formaatides. See taasiseseisvumise ajal hoo sisse saanud eksperimentaalse loomingu laine jätkus veel ka 2000. aastatel ning hääbus 2010. aastate algul.

Iseäranis produktiivseks eksperimentalistika-keskuseks kujunes Tartu linn, mis oli selles osas Tallinnaga nii kvanti- kui kvalitatiivselt vähemalt võrdväärne. Tartus asutati näiteks uus-sürrealistlik kunstirühmitus Para ’89. 1992-1999 toimusid seal rahvusvahelised kunstifestivalid Dionysia. Siirdeperioodi eesti kirjanduse üks olulisemaid nähtusi oli rühmitus Hirohall (1988-1991), kuhu kuulusid Kivisildnik, K. M. Sinijärv, Kauksi Ülle, Valeria Ränik ja Jüri Ehlvest. Hirohalliga oli seotud ka 1989. aastal asutatud Eesti Kostabi-$elts ja kaudsemalt 1991-1993 ilmunud kultuurileht Kostabi. Kirjandusliku eksperimentaalsuse teine laine kerkis esile 1990. aastate lõpus, rühmituste Erakkond ja Tartu NAK mitme autori näol. Teatri vallast võib peamise näitena tuua Tartu Teatrilabori (2000-2003). Tartu eksperimentaalse hoo lõpuosas domineeris interdistsiplinaarne rühmitus eksp, mis tegutses aktiivselt aastatel 2006-2010, ent mille mitmed liikmed (Erkki Luuk, Kiwa, Martiini) võrsusid loojatena just siirdeperioodist. Nende tuntumate näidete kõrval ja vahel on veel hulk vähemorganiseerunud seltskondi ja ka üksikautoreid, kes seltskondadest pole eriti hoolinud, näiteks Valdur Mikita.

Et Tartu eksperimentaalsus pole just varjusurmas, tõestab muu hulgas Jaan Malini ning aastast 2019 Siim Lille veetud festival Hullunud Tartu, kunstnik Kiwa 2014. aastal asutatud ja praeguseni tegutsev kirjastus ;paranoia ning mõned muudki sündmused ja tegutsejad. Teisest küljest võib ent täheldada tendentsi, mille järgi kunagised eksperimentalistid on end teostanud märksa konservatiivsemas vormis või ka sisus (Valdur Mikita, Paavo Matsin)

Meile tundub seega, et aeg on küps teha tagasivaade tollele vabaduseajale Tartus. Sellega seoses korraldab Nüüdiskultuuri uurimise töörühm sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” kuuluva konverentsi neljapäeval, 12. mail Tartus, Prima Vista kirjandusfestivali ajal Tartu Ülikooli vana anatoomikumi rotundis.

_____

* Jacques Derrida, “Acts of Literature”, Routledge, 1992: 36. “Lääne kirjandus oma üsnagi uusaegses vormis seostub õigusega öelda kõike ning seostub kahtlemata ka tänapäevase demokraatia idee tekkega. Ta ei sõltu kehtivast demokraatiast ega ole minu jaoks lahutatav sellest, mis üldse sünnitab demokraatia – selle kõige laiemas (ja kahtlemata alles saabuvas) tähenduses.” (Samas: 37.)

Teesid (pdf)



Konverentsi kava:

12.00
Kogunemine ja avasõnad (mp3)

12.30 – 14.00
Taavi Hallimäe, Jüri Ehlvesti peategelase paranoia kui sümptom profanatsiooni võimatusest (mp3)
Gregor Taul, Pohhui, carpe diem täiega! Eha tänava poistest ja tüdrukutest 2007-2009 (mp3)
Kiwa, Oksekott ja Sopajuga. Tartu eksp 1988-1995 (mp3)

14.00 – 14.15 Kohvi, tee

14.15 – 15.15
Liis Kibuspuu, Siirdeaja eelmängud: Tartu aktsionistid 1983–1986 (mp3)
Andrus Laansalu, 14nü : ambientkirjandus koondub punktiks (mp3)

15.15 – 16.00
Lõuna

16.00 – 18.00
Anneli Leinpere, (Mitte)rühmituse eksp postmodernistlik orientiir normaalsetel nullindatel (mp3)
Sven Vabar, Pehmed kohad võrgustiku eksp loomingus (mp3)
Erkki Luuk, Jaan Lüsi salajane pärand (mp3)
Arutelu, juhatab Berk Vaher (mp3)

18.00
Raamatuesitlused:
Erkki Luuk, artiklikogu “(Üli)reaalsuse päritolu”. Vabamõtlejad, nr 6. Tartu: Vabamõtleja, 2022
Pilt tänapäeva kultuuris. Võitlusvälja laienemine. Etüüde nüüdiskultuurist, nr 9. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021.

Ülekanne Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/98063117895?pwd=L0d3Ly9teW44UGw0cjJ4aytmSmFEdz09

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Prima Vista

Siirdeaja kultuuripoliitikad. Konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”

Siirdeaja kultuuripoliitikad. Konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”

Teesid (pdf)

Esmaspäeval, 24. mail leiab Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) ning Zoomis aset sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” järjekorras viieteistkümnes konverents, “Siirdeaja kultuuripoliitikad”.

Eesti Vabariigi taasloomine 1991. aastal tähendas muuhulgas uuele riigile ja ühiskonnale kohase kultuuripoliitika kujundamise algust teiseneval ja mitmekesistuval kultuurimaastikul. Siirdeajal (~1986–1998), mil kultuuripoliitika püüdis sammu pidada senistest raamidest vabanemise järel pulbitseva, oluliselt omaalgatuslikuma kultuuripraktikaga, pandi dialoogis demokratiseeruva kultuuriväljaga alus praegusele Eesti kultuuripoliitikale. See paljutahkne aeg tähistas ühtlasi nõukogude kultuuripoliitika lõppu: likvideeriti või kujundati ümber vanad kultuuriinstitutsioonid; asutati uusi, nii riiklike kui ka eraalgatuslikke institutsioone; teisenesid vastav seadusloome ja kultuuri rahastusmudelid.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada siirdeaja kultuuripoliitilisi muutusi ning hinnata kriitiliselt, millised huvid, tegurid ja algatused neid kujundasid, millised toonastest otsustest, loodud või uuenenud institutsioonidest, rahastusskeemidest ja seadustest kujunesid uue iseseisvusaja kultuuripoliitilisteks nurgakivideks ja milline oli nende mõju, ent ka seda, milliseid valikuid oleks toona võinud ehk ka teisiti teha ning millised huvitavad plaanid ei saanudki paraku teoks. Samuti kutsume üles arutlema selle üle, milline oli kultuuriringkondade mõju siirdeaja poliitikale laiemalt ja üldse kultuuri roll toonases tormiliselt teisenevas ühiskonnas.

Kavas olevad juhtumiuuringud ja vestlusringid puudutavad teemasid nagu tsensuuri lõppemine, Kultuurkapitali taasrajamine, loomeliitude muutuv roll ja kohanemine uuenevas ühiskonnas, kirjastamise üleminek turumajandusele, vaba kultuurimeedia, teatrite, muuseumide jt institutsioonide ja struktuuride teisenemine, jne. Konverents toimub hübriidvormis: piiratud hulk kuulajaid saab osaleda kohapeal (eelregistreerimise teave allpool), konverentsi Zoomi kantakse üle ka EKA TV-s.


Konverentsi kava:

10:30 Kogunemine ja kiirtestid

11.00 Virve Sarapik. Sissejuhatus
11.10 Paul-Eerik Rummo. Sai pisut siirdutud jah
11.40 Ainiki Väljataga. Kulkat ehitamas 1994–1997. Reministsentse ja tagantjärgi tarkust
12.10 Rein Veidemann. Ajakiri Vikerkaar. Avangutest institutsioonini

12.40 Paus

13.00 Maarja Lõhmus. Otsene ja kaudne tsensuur ning selle moondused maailma-avalikkusest varjul
13.30 Krista Kaer. Vaimustavad võimalused ja vigadest õppimine. Kirjastamine üheksakümnendatel aastatel
14.00 Ott Karulin. Kas teisiti saanuks õigemini ehk repertuaariteater kui ankur
14.30 Anneli Saro. Teater pöördub Läände. Eesti teatripoliitika siirdeajal

15.00 Lõunapaus

16.00 Paneelvestlus “Kultuuriajakirjandus ja -meedia “ülbetel” 1990ndatel ehk mida kõike oli võimalik kümnendi muutuvates oludes kultuurielu kajastades korda saata”. Osalejad: Mari Kartau, Andrus Laansalu, Barbi Pilvre ja Johannes Saar. Moderaator: Katrin Kivimaa

17.00 Paneelvestlus “1990ndad – märkamatu teatriuuendus?”. Osalejad: Peeter Jalakas, Andres Noormets, moderaator: Andrus Laansalu

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

NB! Publiku eelregistreerimine: https://forms.gle/DEqgRzFaKNhft2we8

CALL FOR PAPERS: Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s
View from Viinistu during our research group's seminar in summer 2020. Photo: Mari Laaniste

CALL FOR PAPERS: Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s

NB! Deadline for abstracts extended until May 4th, 2021.

The 1990s in the post-Soviet countries were characterised by a particular sense of density and polyarchy. This was emphasised by the emergence and adoption of new ways of thinking, the concentration of time and the intensification of cultural activity, the testing of limits and radical possibilities, and the enmeshing of political and cultural practices. Although at first sight similar, these processes unfolded with significant local differences. The events setting off or determining the course of these processes did not occur entirely simultaneously and had different outlets; they were brought about by various historical developments, and cultural conditions and interests. Several processes started in the second half of the 1980s or even earlier. Among the cultural spheres – theatre, visual arts, literature, music and the humanities – these processes intensified and established social connections differently. On closer inspection, the imaginary unity of time and space in the 1990s was fractured by singularities and differences. A set of politically significant turning points, institutional configurations and art events, artworks and texts that resonated outside the cultural sphere all played a role. The intensity of such events is precisely what erodes a coherent view of the 1990s.

The planned seminar invites participants to reflect on:
– what linked and what distinguished the cultural politics in the 1990s in the Baltic countries; – what methods could be used to examine the post-Soviet culture of the 1990s;
– what the transgressive tendencies were that undercut the fabric of the imaginary unity between different cultural spheres.

As one of the starting points, we propose the concept of the democratisation of the aesthetic field. The democracy of the aesthetic field conditions what is possible (visible, expressible and doable) within a new cultural situation and shapes who determines the meanings in cultural communication. This allows us to consider various aesthetic discrepancies – discordances, interferences and conflicts between different elements – as parts of the broader politics of aesthetics within the same dynamic cultural situation. The process of democratisation also involved a new organisation of the relations between the private and public spheres. Concurrently, the seminar focuses on individual events and works which resonated beyond the cultural sphere, exposing tensions and rifts in society, and prompting public discussions or even animosity towards culture. The capacity of such cultural acts and events to transfigure social reality may have been unintentional but could have also been motivated by a certain utopian intention, inevitably raising the question of the democratic position of culture in contemporary society.

The seminar “Cultural heterologies and democracy” will take place in Viinistu, in northern Estonia, on 17–19 August 2021. The presentations will last 20 minutes. Please notify us of your desire to participate and submit your abstract by May 4th at the latest by contacting mari.laaniste@artun.ee or virve.sarapik@artun.ee.

Abstracts should be no longer than 300 words in length. Participation is free and the organisers will provide accommodation and meals in Viinistu (at the Viinistu hotel and conference centre, https://viinistu.ee/?lang=en). Participation will be confirmed in early May 2021.

The seminar is being organised by the Research Group of Contemporary Estonian Culture, which unites scholars from the Estonian Academy of Arts, Tallinn University and the University of Tartu. The research is funded by the project PRG636 “Patterns of Development in Estonian Culture of the Transition Period (1986–1998).”

Epp Annus sai riigi teaduspreemia

Epp Annus sai riigi teaduspreemia

Vabariigi Valitsus kinnitas 11. veebruaril teaduspreemiate saajad, kelle hulgas on ka nüüdiskultuuri uurimise töörühma põhitäitja Epp Annus. Epp sai preemia oma viimaste aastate tegevuse eest sotskolonialismi vallas.

Žürii sõnadega: “Epp Annus on loonud ja arendanud kultuuri, ühiskonna ja filosoofia teadusliku käsitluse osaks sotskolonialismi mõiste. See tähistab iseseisva riigi allutamist võõrvõimu alla ideoloogia varjus ning püüdu kolonisaatorina kujundada kohalikest režiimile sobivaid “sotsinimesi”. Selle kaudu loob ta meie lähiajaloo uue paradigma, rõhutades okupatsiooni asemel kolonialismi ning sidudes selle sovetiseerimisega ehk mõtteviisi ulatusliku ümberkujundamisega.”

Epp on kirjutanud sotskolonialismi teemadel kaks monograafiat: “Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu” (2019) ja “Soviet Postcolonial Studies. A View from the Western Borderlands” (2018), samuti koostanud mitmeid artiklikogumikke ja ajakirjade erinumbreid, näiteks “Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti” (2020), “Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s: humanitaarid meenutavad” (2019), “Coloniality, Nationality, Modernity. A Postcolonial View on Baltic Cultures under Soviet Rule” (2018), Methise erinumber “Sotskolonialism Eesti NSV-s: kultuurist argiilmani” (2017) ja ajakirja Journal of Baltic Studies erinumber “Between Arts and Politics: A Postcolonial View on Baltic Cultures of the Soviet era” (2016).

Palju õnne, Epp!