Kirjanduse lepitav otstarve

Tartu: Tartu University Press, 2011, 200 pp.

Full pdf (includes summary in English)

Sarja “Heuremata” neljanda raamatuna ilmunud Jaak Tombergi monograafia “Kirjanduse lepitav otstarve” on kirjandusteoreetiline uurimus väljamõeldise üldisest filosoofilisest funktsioonist. Arutluse keskpunktis on fiktsiooni määrav roll võimalikkuse ja paratamatuse vahelise pinge leevendajana ning kirjanduse roll keelelise lausumise luhtumusliku loomuse ja ajalooliste võmalikkuste traagilise kao lepitajana. Uurimus sisaldab põhjalikumaid teoreetilisi käsitlusi Ene Mihkelsoni romaaniloomingu, Erkki Luugi luuleloomingu ning Betti Alveri vaikimisperioodi kohta.

Sisukord:

Sissejuhatus

I

1. Puhas võimalikkus tegelikkuse substantsina:
   tegelikkuse luhtumuslikust loomusest
   1.1. Keele-eelne, keele enese sees
   1.2. Antagonism ja minimaalne erinevus
   1.3. Tegelikkuse-eelne tegelikkuse enese sees
   1.4. Puhta võimalikkuse kirjanduslikke võrdpilte
   1.5. Tegelikustumise loogikad
   1.6. Tegelikkus kui võimalikkuste kadu: veast, mida tehakse
   1.7. Subjekt ja tegelikustumine: kirjanduslik võrdpilt
   1.8. Väljamõeldis ja luhtaminek
   Lävepakk
2. Kirjutamise nõrk messianistlik jõud: luhtumiselt lepitusele
   Enne kõike
   2.1. Luhtaminek ajalooprotsessi substantsina: Walter Benjamini
   ajaloofilosoofilised teesid
   2.2. Nüüd-ajaga täidetud aja lugu
   2.3. Unustatud suutmatus tegutseda
   2.4. Nõrk messianistlik jõud: „Millal sa tuled?”
   2.5. Kirjutamise lepitav otstarve
   Lävepakk: ontoloogiliselt ebakõlalt ajaloolisele ebaõiglusele
   
   II
   
3. Ene Mihkelsoni töö üksindus
   Enne kõike
   3.1. Küsimine põhimise korduva järele
   3.2. Piiride hägusus kui mihkelsonliku jutustajahääle
   substantsiaalne läte
   3.3. Lugeja konkreetsustetaguses ruumis
   3.4. Läbi isiku põhja käiv kordumine
   3.5. Kirjutaja, raamat ja töö üksindus
   3.6. „Mida unustada?”
   3.7. Ajalooliste võimalikkuste traagilise kao lepitus
   Lävepakk
4. Kirjandus ja tundmatu: Luugi lause lepitav toime
   Enne kõike
   4.1. Luugi lause
   4.2. Tundmatu kui tegelik
   4.3. Lausumisest vakatusse
   4.4. Vakatuse õõnestav nauding
   4.5. Naudinguline ja Uus
   4.6. Kirjanduse tundmatu
   Lävepakk
5. Vaikiva kirjutaja võimelisusest
   Enne kõike
   5.1. Vaikimisperioodist ühes kirjandusloos: Betti Alveri näide
   5.2. Giorgio Agamben võimelisusest
   5.3. Kirjutaja raske vabadus
   5.4. Bartleby vaikimine – „Ma eelistaks mitte”
   5.5. Lepitav vaikimine ja vaikimise lepitamine
   
   Kokkuvõte
   The Reconciliatory Purpose of Literature. Summary