Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019, 424 pp.
Raamat keskendub „võimalikkuste topograafiale” nõukogude ajajärgul – mitte seadustele ega eeskirjadele, vaid laiemalt sellele, kuidas nõukogude režiim püüdis hoida kodanike püüdlusi ja ihasid lubatud raamides. Raamat seostab laiemad poliitilised protsessid ja üksikisiku elukogemuse, vaatleb erinevaid tegureid, mis mõjutasid inimeste argielu, käitumismustreid, karjäärivõimalusi, väärtushinnanguid. Muuhulgas on huvi all koloniaalsuse, modernsuse ja rahvusluse mitmesugused põimumised nõukogude ajajärgul. Vaatluse all on laiemad ajaloolised protsessid ning kultuurilised suundumused, aga ka see, kuidas tajuti võimupoliitikat igapäevaelus. Mõteldes ühiskonnast ja selle diskursiivsetest struktuuridest, tajutava jaotumisest, identiteedi tugipunktidest või rahvusluse afektiivsetest kihtidest, toetub uurimus erinevatele kultuuri- ja poliitikafilosoofia arengusuundadele.
Uurimus kasutab mitmekesist, interdistsiplinaarset allikmaterjali – ilukirjandust, nõukogudeaegset ajakirjandust, omaeluloolisi allikaid ning muidugi ka teiste uurijate töid.
Raamatusse on kaasatud rikkalikult fotomaterjali. Sobib lugemiseks kõigile, kes soovivad süveneda nõukogude perioodi.
Siinne uurimus põhineb Routledge’i kirjastuses ilmunud monograafial Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands (2018), tegu on Aet Variku tõlke põhjal uuesti läbimõeldud ja oluliselt täiendatud tekstiga.