Seminarisari demokraatia küsimusest ja tähendusest.
Jüri: “Meie esimese kohtumise teemaks on siis kreeka demokraatia. Soojenduseks väike tekst Agambenilt, seejärel lühike stiilinäide Platonilt. Aristotelese kompilatsioon on veidi pikem ja ehk ka tüütum lugeda, soovi korral võib neid lõike lugeda ka eestikeelsena “Poliitikast”. Teises osas võtame vaatluse alla Castoriadise teksti, see peaks olema lihtne ja selge lugemine, kuid seda on pealt 40 lehekülje. Veidi kõrvalisem ja tihedam võib tunduda osa, mis algab lk 92 ja lõpeb Tallinna Ülikoolis ruumis M-328. 101, see tegeleb Kanti kolmanda kriitikaga (esteetiline otsustus, geeniuse mõiste, loomise kontekst, sensus communis), mis on Castoriadise väitel üks “segapudru õigetest arusaamadest, millele jõutakse valedel alustel”, selle võib ajapuudusel ka vahele jätta. Periklese matusekõne on puhtas eesti keeles, nagu ka lõbustavaks lõpupalaks Badiou “Demokraatia embleem”, kus ta parodeerib ka Platoni kirjeldust demokraatlikust inimesest.”