Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (NKUT) keskendub Eesti kultuurinähtustele alates hilisnõukogude perioodist kuni tänapäevani. Fookuses on selle aja jooksul Eesti kultuuris toimunud esteetilised ja institutsionaalsed teisenemised ning nende seosed poliitiliste, tehnoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike raamistike muutumisega. Töörühm koondab eri valdkondade uurijaid, mis võimaldab võrdlevalt analüüsida nende teisenemiste resoneerumist eri kunstipraktikate – kirjanduse, visuaalkultuuri, teatri ja filmi – arengus.

Selle perioodi üksikjuhtumeid, nähtusi ja autoreid on aidanud mõtestada 2007. aastal käivitunud konverentsi- ja kogumikesari “Etüüde nüüdiskultuurist”. Töörühma liikmed on korraldanud ja koordineerinud mitmeid uurimisteemaga seotud rahvusvahelisi konverentse, nt IAPL 36. aastakonverents “Tuleviku arheoloogiad” (2012) ja ASAP 8. aastakonverents “Oleviku alternatiivid” (2016).

NKUT loodi 2003. aastal kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma nime all Eesti Kirjandusmuuseumi juurde. Praegu liidab see kolme ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi: Epp Annus, Luule Epner, Mari Laaniste, Neeme Lopp, Regina-Nino Mion, Virve Sarapik (töörühma juht), Jaak Tomberg, Sven Vabar ja Piret Viires. Varasematel aastatel on töörühma liikmed olnud ka Maie Kalda, Mari Laanemets, Kaia Lehari, Timo Maran, Katrin Puik, Eva Näripea ja Kadri Tüür.

Uurimistööd on toetanud MOBERC grant “Eesti nüüdiskultuuri arengumustrid” (2016–2017), sihtfinantseeritavad teadusteemad “Mimeesi retoorilised alusmustrid ja eesti tekstikultuur” (2008–2013), “Eesti kirjanduse topoloogia ja tekstuur. [Intersemiootiline analüüs]” (2003–2007) jt projektid.

Alates aastast 2020 finantseerib uurimisrühma tööd grant PRG636 “Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)”.


Foto: Kaja Pae