Sven Vabar Gilles Deleuze’i mõistest mistahes-ruum (l’espace quelconque) ja selle ümber valitsevast segadusest
18. mail kell 14.30 Tallinnas, EKA Valges majas (Kutzebue tn) ruumis V-308
Sven: “Minu doktoritöö keskendub Gilles Deleuze’i mõistele mistahes-ruum (l’espace quelconque), mis lühidalt öeldes tähendab füüsilist keskkonda, kus laguneb inimese sensomotoorne skeem. Mistahes-ruum on üks Deleuze’i raamatute “Kino 1” (1983) ja “Kino 2” (1985) keskseid mõisteid – seejuures ei käsitle Deleuze mistahes-ruumi sugugi ainult filmikunstikesksena, vaid kasutab seda universaalse inimkogemuse kirjeldamiseks Teise maailmasõja järgses Euroopas, kus sagenesid „niisugused olukorrad, kus me enam ei oska kuidagi reageerida, kohtades, mida me ei oska kirjeldada”, ja kus inimesed „pigem nägid kui tegutsesid”. Ometi on see mõiste praeguseni võrdlemisi vähetuntud isegi filmiuuringutes ning kui seda on ka kasutatud, valitseb selle ümber sekundaarkirjanduses märkimisväärne segadus: mistahes-ruumi samastatakse teiste, vastastikku väga erinevate Deleuze’i mõistetega nagu sile ruum või organiteta keha, või ka mitte-Deleuze’i mõistetega nagu Marc Augé mittekoht või Duns Scotuse nõndasus (haecceitas). Oma ettekandes ma tahaks niisiis segadust mistahes-ruumi mõiste ümber likvideerida: seda mõistet täpsemalt kaardistada ja piiritleda nii Deleuze’i filosoofia tervikkontekstis kui ka natuke väljaspool seda.”
Merily Salura loomeprotsesside ajalisusest Gadameri esteetika valguses
27. aprillil kell 16.00 Tallinnas, EKA ruumis A-303
Merily: “Räägin oma doktoritöö kolmandast peatükist, milles uurin, kuidas iseloomustada loomeprotsesside ajalisust, rakendades loomise uurimisele Gadameri esteetikat ja samas Gadameri raamistikku ka kritiseerides. Jutuks tuleb loomeprotsessi kahetine suhe ajaga – loomeprotsess on nii aega “fikseeriv” kui ka ajas kulgev.”
Mariia Dorogova ambikoloniaalsusest: katsest analüüsida Ukraina kultuuris toimuvaid dekoloniaalseid protsesse, lähtudes Svitlana Biedarieva raamatust “Ambicoloniality and War: The Ukrainian-Russian Case” (2025)
16. märtsil kell 16 Tallinna Ülikoolis, ruumis A-557 (taevalaboris)
Mariia: “Kuna praegu on dekoloniseerimise teema eriti päevakohane, räägin ühest huvitavast katsest analüüsida Ukraina kultuuris toimuvaid dekoloniaalseid protsesse. Selle katse on teinud kunstiajaloolane, kunstnik ja kuraator Svitlana Biedarieva, kes uurib ukraina nüüdiskunsti ja dekoloniaalsust. Oma raamatus “Ambicoloniality and War: The Ukrainian-Russian Case” (2025, Palgrave Macmillan) pakub Biedarieva välja ambikoloniaalsuse mõiste, mis aitab lahti mõtestada Ukraina ja Venemaa sajanditepikkust seotust. Oma ettekandes räägin lähemalt ambikoloniaalsusest, Ukraina kultuurist ning püüan kokku viia Biedarieva ideid ja Epp Annuse sotskolonialismi käsitlust.
Pakun lugemiseks raamatu kolmanda peatüki “Ambikoloniality” (lk 63-96), mis on veebis vabalt kättesaadav:
https://www.researchgate.net/publication/389313009_Ambicoloniality_and_War_The_Ukrainian-Russian_Case
Soovi korral võib lugeda ka sissejuhatust (ptk 1, lk 1-24) ning kokkuvõtet (ptk 8, lk 217-222).
Virve Sarapik üleminekuperioodi laiema määratluse võimalustest ja dekoloniaalsusest Nigeeria näitel
2. veebruaril 16.30 Tallinnas, EKA ruumis A-301
Virve: “Puudutan ettekandes üleminekuperioodi laiema määratluse võimalusi, samuti dekoloniseerimise küsimusi, sh kultuuriväärtuste tagastamise probleeme. Teen seda institutsioonide kaudu, mida külastasin, eeskätt Museum of West African Art Benin Citys, Centre For Black and African Arts & Civilization, Yemisi Shyllon Museum of Art ja Centre for Contemporary Art Lagoses.”