Virve Sarapik (s. 1961) on kunsti- ja kultuuriuurija, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor. Ta kaitses doktorikraadi 1999. aastal Tartu Ülikoolis semiootika ja kultuuriteooria erialal. On end täiendanud Oslo, Helsingi, Oxfordi ja Ljubljana ülikoolide juures.
Lisaks EKA-le on Virve Sarapik töötanud Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses (1998–2002) ning Eesti Kirjandusmuuseumis (2003–2013), juhatanud riiklikke sihtfinantseeritavaid teadusteemasid. Alates 2017. aastast on ta EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi juhataja.
Virve Sarapiku teaduslikud huvid on keskendud eri loomevormide – kirjanduse ja visuaalkunsti – vahelistele suhetele ning neid suhteid loomuomaselt vahendavatele metatekstidele (kriitika, kunstiajalookirjutus). Teoreetilises plaanis on teda köitnud pilditeooria võimalused ja ruumirepresentatsiooni probleemid. Selle uurimissuunaga oli seotud Koha ja Paiga ürituste- ja kogumikesari (1998–2007).
Empiiriliselt on ta neile probleemidele leidnud ainest eeskätt hilisnõukogude ja siirdeperioodist, varem on ta tegelnud ka Eesti 20. sajandi alguse kultuuri moderniseerumisega.
Alates 2003. aastast on Virve Sarapik olnud ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi peatoimetaja. Ta oli üks konverentsi- ja kogumikesarja Etüüde nüüdiskultuurist algatajaid, on koostanud mitmeid nõukogude perioodi kultuuri käsitlevaid artiklikogumikke.
Olulisemad teaduspublikatsioonid
Monograafia
Keel ja kunst. Oxymora 3. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999, 336 lk.
Raamatud, ajakirjade erinumbrid
Virve Sarapik, Andreas Ventsel (toim), Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 26, nr 1-2, 2017. [Erinumber ‘Art and Ideologies’.]
Mari Laaniste, Piret Viires, Virve Sarapik (toim), Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2015, 168 lk.
Virve Sarapik, Piret Viires (toim), Sügisball. Etüüde nüüdiskultuurist 2. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2010, 181 lk.
Virve Sarapik, Piret Viires (toim), Spiraali lagunemine. Jüri Ehlvesti maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 1. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2009, 136 lk.
Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg (toim), Koht ja paik/Place and Location VI. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm jt, 2008, 354 lk.
Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg (toim), Koht ja paik/Place and Location V. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm jt, 2006, 320 lk.
Virve Sarapik (toim), Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 15, nr 4, 2006. [Erinumber “Fiktsioon ja film”.]
Virve Sarapik, Maie Kalda (toim), Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetool, 2005.
Virve Sarapik, Eva Näripea, Kadri Tüür (toim), Koht ja paik/Place and Location IV. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm jt, 2004, 184 lk.
Virve Sarapik (toim), Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 13, nr 1, 2004. [Erinumber ‘Tekstuaalsus ja piltkunst’.]
Virve Sarapik, Kadri Tüür (toim), Koht ja paik/Place and Location III. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 14. Tallinn: 2003, 464 lk.
Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets (toim), Koht ja paik/Place and Location II. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 10. Tallinn: 2002, 544 lk.
Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann (toim), Kohandumise märgid. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, 368 lk.
Kaia Lehari, Virve Sarapik (toim), Koht ja paik/Place and Location I. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 8. Tallinn: 2000, 190 lk.
Artiklid
CIHA Congresses and Soviet Internationalism. – Krista Kodres, Kristina Jõekalda, Michaela Marek (toim), A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades. Köln, Weimar, Wien: Böhlau Verlag, 2019, lk 240−259. [Das östliche Europa. Kunst- und Kulturgeschichte 9.]
Järelsõna. – Boris Groys, Stalinismi totaalne kunstiteos. Tallin: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2019, lk 201−239. [Bibliotheca Controversiarum.]
Boris Groysi teoste valikbibliograafia. – Boris Groys, Stalinismi totaalne kunstiteos. Tallin: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2019, lk 241−243. [Bibliotheca Controversiarum.]
Virve Sarapik, Andreas Ventsel, Ideology and Art. – Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, kd 26, nr 1-2, 2017, lk 7−14.
Kunstiteadus 1940-90. – Jaak Kangilaski (toim), Eesti kunsti ajalugu / History of Estonian Art 6. II osa: 1940–1991. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2016, lk 421−456.
1996. aasta marginaale. – Neeme Lopp (toim), Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. Etüüde nüüdiskultuurist 6. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016, lk 22-36.
How to Write Soviet Estonian Art History: Three Attempts, from Stalinism through the Khrushchev Thaw and Beyond. – Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture, kd 24, nr 3-4, 2015, lk 150-167.
Boris Bernstein, Virve Sarapik, Sulast ja piiridest. Boris Bernstein 90. Küsitles Virve Sarapik. – Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture, kd 23, nr 1-2, 2014, lk 219-235.
Young Estonia and The Early Twentieth-Century Cultural Utopias. – Journal of Baltic Studies, kd 45, nr 2, 2014, lk 207-228.
Disainikateedri algus. Immitsev utoopia / The Beginnings of the Department of Design: A Seeping Utopia. – Mart Kalm (toim), Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas / From the School of Arts and Crafts to the Academy of Arts. 100 Years of Art Education in Tallinn. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2014, lk 332-363.
ENE ja eesti kirjanduse märksõna. – Maie Kalda, Kaastekste. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 240-270.
Kunstnik ja pärisnimi. Raul Meele juhtum / The Artist and the Proper Name. The Case of Raul Meel. – Eha Komissarov, Ragne Nukk, Raivo Kelomees (toim), Raul Meel. Dialoogid lõpmatusega / Dialogues with Infinity. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2014, lk 137-174.
Semiotics at the Crossroads of Art. – Semiotica, nr 195, 2013, lk 69-96.
Virve Sarapik, Piret Viires, Solitude in Cyberspace. – Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Piret Viires, Marin Laak (toim), The Digital Turn. User’s Practices and Cultural Transformations. Frankurt-am-Main: Peter Lang Verlag, 2013, lk 237-249.
Virve Sarapik, Piret Viires, Üksildus küberruumis: autori individuaalsus ja teksti autonoomia. – Methis. Studia humaniora Estonica 2011, nr 8, lk 7-20.
Virve Sarapik, Alo Paistik, Eesti filmiretseptsioon 20. sajandi alguses: laadapalaganilt eestuppa. – Kunstiteaduslikke uurimusi, kd 20, nr 3-4, 2011, lk 11-33.
Autumn in a new residential area. – Interlitteraria 2011, nr 16(2), lk 502-519.
Film Reception in Estonia in the Early 20th Century: From Fairground Shows and Conjurer Acts to Respectful Drawing-Room Entertainment. – Kinokultura: New Russian Cinema, Special Issue 10: Estonian Cinema. Toim Eva Näripea, Ewa Mazierska, Mari Laaniste, 2010.
Sügis uuslinnas. – Virve Sarapik, Piret Viires (toim), Sügisball. Etüüde nüüdiskultuurist 2. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2010, lk 73-85.
Virve Sarapik, Piret Viires, Solitude in Cyberspace. – Agnes Aljas, Raivo Kelomees, Marin Laak, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Pille Runnel, Piret Viires jt (toim), Transforming culture in the digital age. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2010, lk 351-355.
Sammas ja labürint: Jüri Ehlvesti tekstuaalsest ruumist. – Methis, kd 3, nr 4, 2009, lk 99-117.
Kirjutav kunstnik. – Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, kd 25, 2009, lk 30-56.
Anti-futurism of Young Estonia literary movement. – Interlitteraria, kd 14, nr 1, 2009, lk 142-161.
Picture, Text and Imagetext: Textual Polylogy. – Semiotica, nr 174, 2009, lk 277-308.
Noor-Eesti antifuturismist. – Methis, kd 1, nr 1-2, 2008, lk 245–264.
Semi-closed openness: transformations of Estonian art and ‘meta-art’ in the 1990s. – Cornelius Hasselblatt (toim), The End of Autonomy? Studies in Estonian Culture. Maastricht: Shaker Verlag, 2008, lk 69–84.
Katrin Kivimaa, Andres Kurg, Mari Laanemets, Virve Sarapik, “Uus kunstiajalugu” ja eesti kunstikirjutus. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 17, nr 3, 2008, lk 100–109.
Hea uus Eesti ehk kunstiilma kirjutamine. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 16, nr 1-2, 2007, lk 62–91.
Fiktsioon ja tõde, kujutis ja vale. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 15, nr 4, 2006, lk 42–54.
Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast. II. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 2005, lk 808–817.
Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast. I. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 2005, lk 728–734.
Pilt, kunst ja tekst (sissejuhatavat). – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 13, nr 1, 2004, lk 13–46.
Kas E/hlv/estimaa on ümmargune. Fragmentaarium. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 2004, lk 524–534.
Kunstnik ja nimi. – Mäetagused, kd 24, 2004, lk 59–80.
Realism ja reaalsuse representatsioonid. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 12, nr 1-2, 2003, lk 61–80.
_topias and Islands. _toopiad ja saared (kokkuvõte). – Virve Sarapik, Kadri Tüür (toim), Koht ja paik / Place and Location. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics III. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 14. Tallinn: 2003, lk 107–129.
Landscape: The Problem of Representation. – Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets (toim), Koht ja paik / Place and Location II. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 10. Tallinn: 2002, lk 183–200.
Saar. – Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann (toim), Kohandumise märgid. Collegium litterarum 16. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 207–237.
Kunst kui pelgupaik. Sotsialistlik utoopia ja utoopiline sotsrealism. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 2002, lk 464–474.
Semiootika kunsti teelahkmel. – Acta Semiotica Estica, kd 1, 2001, lk 126–144.
Värvisõnavarast eesti proosa näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 2001, lk 228–245.
1990. aastate eesti kunst ja postsemiootiline pööre. / Estonian Art of the 1990s and the Postsemiotic Turn. – Sirje Helme, Johannes Saar (toim), Ülbed üheksakümnendad. Probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate eesti kunstis. / Nosy Nineties. Problems, Themes and Meanings in Estonian Art on 1990s. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus / Center for Contemporary Arts, Estonia, 2001, lk 279–314.
Müüt teaduse ja kunsti piirimail. – Peet Lepik (toim), Uurimusi müüdist ja maagiast. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2001, lk 37–59.
Artist and Myth. – Folklore, kd 15, 2000, lk 39–59.
Fish: Concerning Characters and Action. – Folklore, kd 14, 2000, lk 7–40.
A Verbal Space – Intersecting The Visible. – Kaia Lehari, Virve Sarapik (toim), Koht ja paik / Place and Location I. Proceedings of the Estonian Academy of Arts 8. Tallinn: 2000, lk 90–111.
The Problem of Titles in Painting. – Sign Systems Studies, kd 27, 1999, lk 148–167.
1919, 1924. Kuidas sõnastada maali. – Maie Kalda, Õnne Kepp (toim), Mis on see ISE: tagapõhi, taust, isikupära. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999, lk 72–94.
The Rainbow, Colours and Science Mythology. – Folklore, kd 6, 1998, lk 7–19.
Kala. Tegelase ja tegevuse küsimusi. – Akadeemia, nr 8, 1998, lk 1621–1652.
Kriitilised kunstid. Kaasteksti ja konteksti küsimus. – Marin Laak (toim), Traditsioon ja pluralism. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1998, lk 40–60.
Punane: sõna ja värv. – Mall Hiiemäe, Mare Kalda, Mare Kõiva, Aado Lintrop (toim), Sator I: artikleid usundi- ja kombeloost. Tartu: Eesti Keele Instituut, 1998, lk 7–37.
Red, The Colour and The Word. – Folklore, kd 3, 1997, lk 93–131.
The Rainbow and Science Mythology. – H. Arnkil, E. Hämäläinen (toim), Aspects of Colour. Publication Series of UIAH 42. Helsinki: 1995, lk 209–216.
Valge ja must. II. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 1994, lk 713–717.
Valge ja must. I. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 1994, lk 641–649.