1979. aastal stuudios Tallinnfilm Grigori Kromanovi lavastajakäe all valminud “”Hukkunud Alpinisti” hotell” on vahest ainuke Nõukogude Eestis tehtud mängufilm, mida võib liialdamata nimetada kultusteoseks. Kusagil Lääne-Euroopa kõrvalises mägihotellis hargnev kummaline, dekadentliku varjundiga mõrvamüsteerium põhineb nõukogude ulmekirjandusheeroste Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aastast pärit romaanil. Veel kolmkümmend aastat hiljemgi kõnetavad selle filmi sisu, tegelaskujud, auahne misanstseen ning radikaalne heliriba hulka kirjutajaid, kunstnikke, muusikuid ja subkultuure. Vastuoluline linateos kätkeb niihästi filmi valmimisajastule iseloomulikke kui universaalseid, nii poliitilisi kui metafüüsilisi teemasid: progressinoole murdumist, külma sõda, tulevikuvisioonide purunemist, uusaegset mütoloogiat, võimusuhteid, moraali ja vaimset sisepagulust totalitaarses süsteemis, jne. Kõike seda ning enamatki püüdis hõlmata ka filmile pühendatud interdistsiplinaarne konverents “Tagasi “Hukkunud Alpinisti” hotelli”.
Konverentsi materjalidest ilmub kavakohaselt 2013. aastal artiklikogumik sarjas “Etüüde nüüdiskultuurist”.
Kava ja teesid:
11.00
Jaan Ruus: “Siis ja praegu”
Kas tunane ulmefilm andis ennustavaid märke? 1979. a. esiliinastuse retsensiooni ümberkirjutuse vajadusest aastal 2012.
Martin Luiga: “Dialektiline materialism ja ebamaise käsitlus Nõukogude blokis”
Nõukogude ideoloogia jättis religiooni küll ajaloo prügikasti, kuid seevastu oli erinevate paranormaalsuste avastamise ning leiutamise lootus riiklikus ideoloogias pea et selge sõnaga välja kirjutatud. Seoses sellega ei kujunenud Liidus ulmele kunagi läänemaade halvustavat pulp-kuulsust – teaduslik fantastika oli tõsine asi, selle tähtsus kultuuridiskursuses ilmne. Tähelepanu väärib ka nõukogude ideoloogia ning riigiaparaadi kohalolu läbiv tajutavus tolleaegses kirjanduses, võib öelda, et tausta asemel on see tunnetatav otsekui omaette tegelasena.
Mari Laaniste: “Kusagil Alpides: “”Hukkunud Alpinisti” hotell” kui fantaasianägemus kaasaegsest Läänest.
Ettekandes vaatlen, kuidas too nõukogude filmitööstuse saavutus, mille sündmustik hargneb “kusagil Alpides”, vormib nägemust mittenõukogude maailmast, “lääne pahelisest ühiskonnast”.
12.15-12.30 kohvipaus
Greete Põrk: “Tuleviku utoopia, ‘mina’ ja ‘teised’ projektsioon filmis “Hukkunud Alpinisti hotell””
Käesolevas tekstis käsitlen filmi “Hukkunud Alpinisti hotell” kui kahe maailma kokkupõrget, uurin kahte vastanduvat tasandit ja nende koostoimel käivituvaid tähendusmehhanisme. ‘Mina’ ja ‘teised’ eristus viitab filmis kirjeldatavale olukorrale, kus süsteemivälises situatsioonis püütakse kasutatada süsteemisisest loogikat.
Kiwa: “Siin on lõpp! Reis algab seal, kus tee lõppeb”
Hotell mägedes on töölaud, isegi operatsioonilaud või katsepolügon, kust on maha lükatud ja kõrvale jäetud kõik üleliigne, nii et nähtavale jääks ainult täieliselt olemuslik või vajalik. Oleva ja olematu vaheline piiritsoon, nagu Shambala budistlikus mütoloogias. Kuidas siseneda hotelli? Kas väljastpoolt, nagu inspektor Glebsky filmi avakaadrites, või seestpoolt, nagu tulnukad inimkehadesse? Uurin, kuidas võimumehhanismid, mütoloogia, keskkond, helid, utoopiad, kordused, peegeldused ja erinevused – kõik kaardid, mis film kätte mängib – mõjutavad inimpsüühikat, ja kuidas see omakorda mõjutab Hotelli.
Roomet Jakapi: “Moraalsed valikud ja olendite mitmekesisus”
Ettekandes analüüsitakse inspektor Glebsky tegelaskuju poolt eksplitseeritud moraalseid dilemmasid nüüdisaegsete eetikateooriate valguses. Uurimuse fookuses on inimeksistentsi normatiivsete aluste rakendatavus teistele arenenud intellektiga olenditele.
14.00 – 14.30 lõunapaus
Tõnis Kahu: “”Hukkunud Alpinisti” hotell kui küberneetiline süsteem”
Küberneetika esimene, Ühendriikides kerkinud laine uuris1940. aastatel , kuidas mitmesugused süsteemid erinevate tagasisidemehhanismide kaudu toimivad. Kuigi ka mujal maailmas riivas küberneetika kui teadusharu oluliselt humanitaarvaldkonda, oli just NSV Liidus see protsess 1960. aastatel eriti reljeefne – küberneetika oli tegelikult viimane Nõukogude tehno-utoopiline fantaasia, mida peeti realiseeritavaks isegi läbikukkunud ühiskondliku eksperimendi tingimustes. Strugatskite romaan ja Kromanovi film on selle ambitsiooni kaks näidet.
Janar Ala: “Roxy Hotell”
Plaanin omavahel võrrelda briti ansambli Roxy Music kahte esimest plaati, Roxy Music (1972) ja For Your Pleasure (1973) ning Grigori Kromanovi filmi “”Hukkunud Alpinisti” hotell.” Ja miks? Kõigepealt tekitas sellise mõtte algusperioodi Roxy Musicu liidri Brian Eno väline sarnasus Sulev Luige kehastatud HAH-i ühe kultuslikuma tegelase Luarvik Luarvikuga. Lisaks objektiivsemad põhjused: glam, 1970ndate popkultuur N.Liidus ja Läänes, kunstlikkus, film jne. Neid seoseid kahe nimetatud nähtuse vahel on tegelikult väga kerge leida, liigagi kerge. Eesmärgiks ongi luua pigem ilukirjanduslikumad ja hüpoteetilisemad seosed nende kahe platvormi vahel, võib-olla need ka osaliselt ära vahetada.
Berk Vaher: “Nähtamatu mees: du Barnstocre’i pihtimus” [ilukirjanduslik]
Mustkunstnik du Barnstocre on tegelaskuju vendade Strugatskite romaanist “”Hukkunud Alpinisti” hotell”; samanimelisest filmist jäi tegelaskuju välja. Ent kujutlegem ta siiski sinna filmiruumi; mis siis, kui ta ikkagi viibis hotellis, tunnistas ja mõjutas sealseid sündmusi, ise nähtamatuks jäädes?
Paneelvestlus filmitiimi liikmetega: Ilmar Taska, Tõnu Virve, vestlust juhib Jaak Lõhmus.
Korraldajad:
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Tartu Kultuuritehas