Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020, 324 lk.
Kuidas mõista seda, et nõukogude eesti kirjanikud avaldasid oma teoseid riiklikus kirjastussüsteemis ja nautisid riigi pakutavaid ainelisi hüvesid – aga ometi mäletatakse mitmeid neist eestluse kaitsjatena sellesama riigi eest? Kuidas mõista seda, et õpilasmalev oli läbinisti nõukoguliku noorsookasvatuse vaimus rajatud organisatsioon – aga ometi toimib see kultuuris senimaani pigem positiivse tähistajana? Kuidas mõista muid nähtusi, mis ei paigutu sugugi üheselt sellele võimu ja vastupanu teljele, mille järgi sageli Eesti nõukogude minevikku mõõdetakse?
Sotskolonialismi mõiste toob nõukogudeaegse kultuuri uurimisel keskmesse just sellised võimuga seonduvad mitmetähenduslikkused ja hallalad. Siinne kogumik koondab nii üldistavaid artikleid kui ka kultuurinähtuste üksikkäsitlusi. Vaatluse all on ilukirjandus, joonisfilm, rahvatants, kunstnike loomingulised valikud, regilaulu käekäik ja rahvaluule kogumine, ühismajandi tajumaailm, aga ka üliõpilaste stiilipeod.