Koostaja ning toimetaja Neeme Lopp
Kujundaja Piia Ruber
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” kaheksas raamat.
Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2019, 256 lk.
*
Kogumiku aluseks on 18. novembril 2016 Tartu Kirjanike Majas toimunud konverents “Kuidas anda inimesele kosmos? Hasso Krulli utoopia väljaspool ajalugu”. Lisaks ettekannete põhjal valminud uutele artiklitele moodustab kogumiku suurema osa põhjalik valik Hasso Krulli varasemast retseptsioonist. Samuti sisaldab kogumik Hasso Krulli mahukat bibliograafiat.
Hasso Krull (sündinud 1964) on eesti kultuuriruumi ilmestanud juba alates 1980. aastate esimesest poolest. Seejuures on Krulli looming olnud pidevas teisenemises, kuid seda teisenemist on ometi läbinud mingi läbiv joon, mingi tekstistrateegiate all või taga lasuv laiem alus, mis püüdleb unustatud kihistuste elluäratamise poole lugejas. Selle juures ei ole näinud oluline, kas see püüdlus võtab luuletuse, eepilise poeemi, mütopoeetilise jutustuse, teoreetilise loengu, kirjanduskriitika, tõlkevahenduse või köögilauajutu kuju. Need kõik küsivad mingite arhetüüpsete mehhanismide järele, mis hoiaksid inimese maailma lagunemast ja tekitaksid tema olemise kultuurilisse koesse pidepunkte, millele toetuda. Nii kogumik kui ka konverents olid ajendatud soovist mõtiskleda Krulli loomingu olemuse ja väljavaadete üle, mis tema utoopial meie kultuuris võiks olla. Samuti annab koondav retseptsioonikogu aimu, milline suhe võiks olla tema loomingu erinevate pooluste vahel või kas selline küsimus on üldse relevantne. Ehkki Krulli tegevuse mastaap ja maht näib kaugelehaarav (lausa kosmiline), on selle keskmes mõistatus, mis kutsub küsima inimese asendi ja eesmärgi üle tänapäevases kultuuris.
Kogumik valmib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis, Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskuse juurde koondunud uurimisruhma töö tulemusena ja koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.
SISUKORD:
NEEME LOPP
Hasso Krulli mõistatus – lk 9
MART VELSKER
Nastik teab – lk 16
HEIE MARIE TREIER
Sujuv sissejuhatus iseseisvusesse: Hasso Krulli panus 1990. aastate kunsti – lk 22
EIK HERMANN
Krullid haridusmaastikul – lk 28
ANNELI MIHKELEV
Müüdipesa punumine Hasso Krulli 21. sajandi loomingus – lk 32
TÕNU VIIK
Hasso Krulli lugemine – lk 40
JOOSEP SUSI
Kuidas luuletada lugu isa valvsa pilgu all? – lk 45
ANDREAS W
töid, tegemisi ja hambaid – lk 55
MARJU LEPAJÕE
Võimalikke lisandusi Max Harnooni tundmaõppimiseks – lk 64
MARGUS OTT
Raamat, mis on kogu aeg olemas olnud – lk 68
AARE PILV
Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0 – lk 75
MAREK TAMM
Pesapunumine: Hasso Krulli kosmopoliitika – lk 79
TÕNIS PARKSEPP
Kes on klassik? Hasso Krulli loojanatuurist – lk 86
ÜLO VALK
Regivärsist rahvuslikku esoteerikasse – lk 94
MART VELSKER
Veel ja midagi veel – lk 101
MAARJA KANGRO
Ligimesepoliitikast – lk 105
LEO LUKS
Empaatiline hääl ja mõtleja ülesanne – lk 111
AARE PILV
Labürint polegi liiklusvahend – lk 116
MEELIS FRIEDENTHAL
Süüst ja häbist „rohelise mõtlemise” taustal – lk 121
REIN RAUD
Luule kui olek – lk 132
TRIINU PAKK
Vanapaganast, jumalannast, härjast ja kirjast – lk 135
ÜLAR PLOOM
Encomium Crulli – lk 138
JAAN KAPLINSKI
Hasso Krulli rõõmus fatalism – lk 144
LAURI SOMMER
Krulli ilmutus – lk 148
KADRI TÜÜR
Küllus ja prügi – lk 154
JAN KAUS
Küllusetekst, teksti küllus – lk 158
JAN KAUS
Millimallikas ja ookean – lk 164
MIHKEL MUTT
Häbelik tõurastaja, Sorbonne’i kaugõppija: retroarvustus – lk 173
JAAN ROSS
Seire või katkestused? – lk 177
MART VELSKER
Raamat valgustajatelt – lk 184
MAREK TAMM
Nietzsche tagasipöördumine – lk 192
Tõnu Õnnepalu
Hasso Krull, alanud sajandi kirjandusõpetaja – lk 200
AIVO LÕHMUS
Hasso Krulli peen poststrukturalism – lk 206
TÕNU ÕNNEPALU
Keha – hüüdja hääl diskursiivses kõrves: monoloog Hasso Krullist kui poliitilisest luuletajast – lk 210
PRIIDU BEIER
Androgüüni luule – lk 216
KAJAR PRUUL
Narkissose mängud – lk 221
Illustratsioonide allikad – lk 226
Hasso Krulli valikbibliograafia – lk 227