Epp Annus (s. 1969) on kirjandus- ja kultuuriuurija, Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi vanemteadur. Ta kaitses doktorikraadi 2002. a Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse erialal (summa cum laude). Õpingute ajal täiendas ta ennast Helsingi Ülikoolis, Cornelli Ülikoolis USA-s ja Strathclyde’i Ülikoolis Šotimaal. Epp Annus on töötanud lektorina Tartu Ülikoolis ning pidanud loengukursusi Turu Ülikoolis ja Ohio Riiklikus Ülikoolis USA-s. Ta on üks „Eesti kirjandusloo“ (2001) autoreist. Tema algne huvi kirjanduse ja filosoofia suhete, narratiivsuse ja ajalisuse küsimuste vastu (monograafia „Kuidas kirjutada aega“, 2002, koguteose „Kahekümnenda sajandi mõttevoolud“ koostamine, 2009) on nüüdseks laienenud kultuuri, poliitika ja argielu vahekordade uurimisele, rõhuasetusega hilisnõukogude perioodil (monograafia Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands ja koguteos Coloniality, Nationality, Modernity: A Postcolonial View on Baltic Cultures under Soviet Rule, toim, mõlemad Routledge, 2018; „Sotskolonialism Eesti NSV-s. Võim, kultuur, argielu,“ 2019, jt). Inspiratsiooniallikaks on poliitiline filosoofia, afektiuuringud, ökokriitika, geopoeetika ja postkoloniaalsed uuringud.

Olulisemad teaduspublikatsioonid

Monograafiad

Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019, 424 lk.

Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands. London and New York: Routledge, 2018, 304 lk.

Kuidas kirjutada aega. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002.

Raamatud ja ajakirjade erinumbrid

Epp Annus, Johanna Ross (koostajad), Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020, 324 lk.

Epp Annus, Brita Melts (toim), Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s: humanitaarid meenutavad. Tallinn: EKSA, 2019, 176 lk.

Epp Annus (toim), Coloniality, Nationality, Modernity: A Postcolonial View on Baltic Cultures under Soviet Rule. London and New York: Routledge, 2018, 148 lk.

Epp Annus (toim), Sotskolonialism Eesti NSV-s: kultuurist argiilmani. – Methis. Studia Humaniora Estonica, nr 20, 2017, 194 lk.

Epp Annus (toim), A Postcolonial View on Baltic Cultures of the Soviet era. – Journal of Baltic Studies, nr 47, 2016.

Epp Annus (toim), 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, 976 lk.

Epp Annus, Luule Epner, Mart Velsker, Uuem eesti kirjandus: gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri, 2006.

Epp Annus, Luule Epner, Ele Süvalep, 20. sajandi I poole eesti kirjandus: gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri, 2006.

Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus, Poeetika: gümnaasiumiõpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003. [2. trükk: 2007, 3. trükk: 2011.]

Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001.

Epp Annus, Rein Undusk, Klassika ja narratiivsus: Tammsaarest Kangroni. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1997.

Artiklid

Rethinking Soviet Selfhood in the Era of the Anthropocene: From the Foucauldian Paradigm to the Naturecultural Theory of the Subject. – Slavic Review, kd 82, nr 2, 2023, lk 401–422.

Comparative spatial intimacies and the affective geography of home: Imaginaries and sense-regimes in the Soviet-era Baltics. – Space and Culture, 2023, e-first.

A post-Soviet eco-digital nation? Metonymic processes of nation-building and Estonia’s high-tech dreams in the 2010s. – East European Politics and Societies and Cultures, kd 36, nr 2, 2022, lk 399−422.

Rahvuslik, mitterahvuslik. Mõtestades Eesti NSV aegseid protsesse kunstide valdkonnas. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 30, nr 1-2, 2020, lk 185−194.

Глубокие корни 2010-х годов: деколониальная преемственность и традиция эстонского песенного фестиваля. – Новое литературное обозрение, kd 166, nr 6, 2020, lk 225−238.

Maakodu Eesti NSV-s: kultuurilised kujutelmad ja argised asjad. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 2019, lk 425−440.

The Colonizer’s day off: Colonial subjectivities in the Soviet-era Baltics. – Monika Albrecht (toim), Postcolonialism Cross-Examined: Multidirectional Perspectives on Imperial and Colonial Pasts and the Neocolonial Present. London and New York: Routledge, 2019, lk 240−254.

From the Birth of Nations to the European Union: Colonial and Decolonial Developments in the Baltic Region. – Dittmar Schorkowitz, John R. Chávez, Ingo W. Schröder (toim), Shifting Forms of Continental Colonialism: Unfinished Struggles and Tensions. London, New York: Palgrave Macmillan, 2019, lk 463−490.

Lapsepõlvekodu Eesti NSV-s: kogemused, tähendused, kujutlused. – Epp Annus, Brita Melts (toim), Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s: humanitaarid meenutavad. Tallinn: EKSA, 2109, lk 159−172.

Afekt, koloniaalsus, rahvuslus ja kultuuriuuringud. – Keel ja Kirjandus, kd 61, nr 1-2, 2018, lk 7-10.

Postcolonial Cosmology or Postcolonial Critique? – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 21-22, 2018, lk 186−192.

Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 20, 2017, lk 4−26.

Ben Highmore ja esteetiline uurijateadlikkus. Saateks. Methis. Studia humaniora Estonica, nr 19, 2017, lk 151−155.

Traumatic body, word, and otherness: Refugees and deportations in the 1940s Estonian Soviet Socialist Republic. – Miscellanea Posttotalitariana Wratislaviensia, nr 6, 2017, lk 23−33.

Epp Annus, Marijan Bobinac, Dirk Goettsche, Iulia-Karin Patrut, Europäischer Binnenkolonialismus in interdisziplinärer Perspektive. – Dirk Göttsche, Axel Dunker, Gabriele Dürbeck (toim), Handbuch Postkolonialismus und Literatur. Metzler, 2017, lk 87-96.

Introduction: Thinking and Discussing the Everyday Experience. – Carsten Friberg, Raine Vasques (toim), Experiencing the Everyday. NSU Press, 2017, lkk 7−21.

Between Arts and Politics: A Postcolonial View on Baltic Cultures of the Soviet era. – Journal of Baltic Studies, kd 47, nr 1, 2016, lk 1-13.

Armastusest: tõerežiimid, kultuurilised kujutelmad ja kehaline ilmakogemus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 17/18, 2016, lk 124−139.

The Ghost of Essentialism and the Trap of Binarism: Six Theses on the Soviet Empire. – Nationalities Papers, kd 43, nr 4, 2015, lk 595-614.

Afekt, kunst, ideoloogia. Aeglase teooria manifest. – Vikerkaar, nr 3, 2015, lk 66-74.

Footsteps and Gazes: Mati Unt’s Mustamäe. – Igor Pilshchikov (toim), Urban Semiotics: The City as a Cultural-Historical Phenomenon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 65-87.

Koolivormis koll: Mari Saadi pooldunud probleemid. – Piret Viires, Virve Sarapik, Mari Laaniste (toim), Võlus ja vaimus, valguses ja varjus: Mari Saadi maailm. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2015, lk 11−21.

Narratiivi staatilisest dünaamikast. – Piret Viires, Virve Sarapik, Mari Laaniste (toim), Võlus ja vaimus, valguses ja varjus: Mari Saadi maailm. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2015, lk 90−99.

Layers of Colonial Rule in the Baltics: Nation-Building, the Soviet rule and the Affectivity of a Nation. – Dirk Goettsche, Axel Dunker (toim), (Post-)Colonialism Across Europe. Bielefeld: Aisthesis Verlag, 2014, lk 359-384.

Love and the Image in Nancy and Lacan. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 22, nr 1-2, 2013, lk 167-182.

Afektiivne pööre humanitaarteadustes. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 12, 2013, lk 173-177.

Epp Annus, Piret Peiker, Liina Lukas, Colonial Regimes in the Baltic States. – Interlitteraria, kd 18, nr 2, 2013, lk 545-554.

The Problem of Soviet Colonialism in the Baltics. – Journal of Baltic Studies, kd 43, nr 1, 2012, lk 21-45.

The Conditions of Soviet Colonialism. – Interlitteraria, kd 16, nr 2, 2011, lk 441-450.

Postkolonialismi pealetung post-sovetoloogias: kas paradigmamuutuse künnisel?. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 7, 2011, lk 10-25.

Mehis Heinsaar ja kirjanduse allikad. Üleastuvast ja isevoogavast kirjandusest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 2010, lk 713-725.

Argiilma poeetika ja pidulik elu. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 4, 2009, lk 134-144.

Kirjandus ja muu: mõjuuuringutest 21. sajandi perspektiivilt. – Looming, nr 10, 2009, lk 1426-1436.

Epp Annus, Piret Peiker, Homi K. Bhabha. – Epp Annus (toim), 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 919-931.

Modernsuse filosoofiad. – Epp Annus (toim), 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 9-28.

Movements of Thought in the Twentieth Century. Summary. – Epp Annus (toim), 20. sajandi mõttevoolud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 933-947.

Saateks: Mati Unt ja küsimus keskmest. – Mati Unt, Kogutud teosed. Tartu: Hermes, 2009, lk 339-346.

Asuandmisest, Mustamäest ja “Sügisballist”. – Looming, nr 9, 2008, lk 1405-1413.

Postkolonialismist sotskolonialismini. – Vikerkaar, nr 3, 2007, lk 64-76.

Epp Annus, Luule Epner, Jüri Talvet, Shifting Ideologies in Estonia´s Literary Histories, Textbooks, and Anthologies. – Marcel Cornis-Pope, John Neubauer (toim), History of the Literary Cultures of East-Central Europe. Vol. III: The Making and Remaking of Literary Institutions. John Benjamins Press, 2007, lk 355-358.

Hea ilus valu: Nikolai Baturini estetiseeritud kannatused. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 2006, lk 863-874.

Madis Kõiv aja ja ruumi vahel. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 2006, lk 324-326.

Jalajäljed ja pilgud: Mati Undi Mustamäe. – Looming, nr 1, 2006, lk 112-123.

Noorte püüded ja rõõmus ajalugu: Gustav Suits ja Friedrich Nietzsche. – Keel ja Kirjandus, nr 7, 2005, lk 526-534.

Eetilised hoiakud A. H. Tammaare romaanis „Tõde ja õigus“. – Vikerkaar, nr 1-2, 2005, lk 138-145.

Jüri Ehlvest eesti kirjandust tegemas – hobusega eikusagilt. – Looming, no 4, 2005, lk 25-36.

Hullus ja surmaiha: Jaan Krossi Keisri hull ja Sophoklese Antigone. – Eneken Laanes (toim), Metamorfiline Kross: sissevaateid Jaan Krossi loomingusse. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2005, lk 87-101.

Puhas vaim ning tema luud ja veri: Lydia Koidula ja Mati Unt. – Maie Kalda, Virve Sarapik (toim), Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2005, lk 26-43.

Epp Annus, Robert Hughes, Reversals of the postmodern and the late Soviet simulacrum in the Baltic Countries – with exemplifications from Estonian literature. – Marcel Cornis-Pope, John Neubauer (toim), History of the Literary Cultures of East Central Europe: Junctures and Disjunctures in the 19th and 20th centuries. Amsterdam: John Benjamin Press, 2004, lk 54-65.

„Tõe ja õiguse“ lõppköide: tagasivaated ja kokkuvõtted. (Järelsõna). – A. H. Tammsaare, Tõde ja õigus V. Tallinn: Avita, 2004.

Virolainen proosa 1990-luvun kirjallisuudessa. – Liisa Saariluoma, Tarja Pakarinen, Piret Kruuspere (toim), Viron kirjallisuus vuosituhannen vaihteessa, postmodernia ja modernia. Helsinki: Suomen Kirjallisuuden Seura, 2003, lk 65-84.

Igavikku ajaks vermides: Madis Kõivu mälu-uuringud. – Maris Balbat, Piret Kruuspere (toim), Madis Kõivu mõttelistes maailmades. Tallinn: Eesti Näitemänguagentuur, 2003, lk 53-71.

Homi Bhabha ja eesti lugeja. – Vikerkaar, nr 4-5, 2003, lk 135-141.

Romaani ratsionaalsusest ja epifaania ülevusest. – Vikerkaar, nr 7-8, 2003, lk 159-165.

Kubjas ja korporant: armastusest ja rahvuslikust moraalist. – Looming, nr 4, 2002, lk 576-587.

Narratiivi ajalisus. – Rein Veidemann (toim), Aeg ja kirjandus: artikleid aja kategooria käsitlusest, kasutamisest ja toimimisest tekstides. Studia litteraria Estonica, kd 4, 2002, lk 37-54.

Kirjutus surma piiridel: Michel Foucault. – Vikerkaar, nr 1, 2002, lk 70-78.

Mythical and Modern in the Imagination of National Narrative. – Jeff Bernard, Gloria Withalm (toim), Mythen, Riten, Simulakra. Semiotische Perspektiven / Myths, Rites, Simulacra. Semiotic Viewpoints. Wien: OeGS, 2002.

Rahvus – unustamine või mäletamine?. – Kultuur ja mälu. Studia ethnologica Tartuensia, kd 4, 2001, lk 143-161.

Kiigelaual müütilise ja modernse vahel: rahvusest, mütoloogiast ja Kristjan Jaak Petersoni kuuest. – Looming, nr 3, 2001, lk 397-408.

Kirjutamine ja surm: Ervin Õunapuu ja teised. – Looming, nr 5, 2001, lk 743-749.

Modernistinen pakolaisahdistus ja “Hingede öö”. – Kerberos, nr 4, 2001, lk 10-11.

Kirjanduskaanon ja rahvuslik identiteet. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 2000, lk 10-17.

National mythology: past and present. – Interlitteraria, kd 5, 2000, lk 115-130.

Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 2000, lk 769-780.

Postmodernism 1960. aastate eesti kirjanduses. – Luule Epner, Pekka Lilja (toim), Taasleitud aeg: Eesti ja soome kirjanduse muutumine 1950.-1960. aastatel = Kadonneen ajan arvoitus: Viron ja Suomen kirjallisuuden muuttuminen 1950- ja 1960-luvulla. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000, lk 60-72.

Proosast. – Looming, nr 9, 2000, lk 1354-1362.

Üks kask meil kasvas aias: Jüri Ehlvest – traagiline looduskirjanik. – Vikerkaar, nr 4, 2000, lk 71-80.

“Kõrboja peremees” – romaan väikese tähega. – A. H. Tammsaare, Kõrboja peremees. Tallinn: Avita, 2000. [Järelsõna.]

Epp Annus, Liina Lukas, Der Literaturkanon und die nationale Identität: die Rolle der estnischen Literatur bei der Schaffung des estnischen nationalen Mythos. – Y. Varpio, M. Zadencka (toim), Literatur und nationale Identität. Tampere: Tampere Yliopisto, 1999, lk 91–107.

Postmodernism 1960ndate aastate eesti kirjanduses. – Looming, nr 8, 1999, lk 1238-1245.

Tõlke võimendav jõud ehk Hullus ja turvatunne. David Helfgotti juhtum. – Vikerkaar, nr 6, 1998, lk 58-63.