Isamaa ja emakeele vahel. Etüüde eesti venekeelsest nüüdiskirjandusest

2022

Koostajad ja toimetajad Igor Kotjuh, Aare Pilv ja Piret Viires
Kujundaja Piia Ruber

Sarja Etüüde nüüdiskultuurist kümnes raamat.
Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2022, 232 lk.

Kogumik annab ülevaate viimase 30 aasta Eesti venekeelsest kirjandusest, mis nüüdseks on muutunud Eesti kultuuri endastmõistetavaks osaks. Raamat sisaldab nii värskeid käsitlusi kui ka koondab tähtsamaid varem ilmunud analüüse. Kogumiku alguses visandatakse eestivene kultuuri lähteolukord 1990. aastatel, seejärel on laiema haardega ülevaateartiklid ning lõpuks lähivaated olulisematele üksikautoritele (Skulskaja, Markosjan-Käsper, Kotjuh, Filimonov, Ivanov, Joonas, Kaplinski). Kogumiku algimpulsiks oli konverents „Etüüde eestivene nüüdiskultuurist“ 2017. aasta oktoobris. Raamat sisaldab ka mahukat bibliograafiat.



SISUKORD:

IGOR KOTJUH, AARE PILV
Saateks – lk 7

SERGEI ISSAKOV
Mõtisklusi Eesti vene kultuuri tulevikust – lk 10

IGOR KOTJUH
Intervjuu Sergei Issakoviga – lk 21

BORISS BALJASNÕI
Eesti venekeelne subkultuur ehk Kultuuriline integratsioon kui Eesti
venekeelse kogukonna delumpenisatsioon – lk 29

IGOR KOTJUH
Boriss Baljasnõi – luuletaja, tõlkija, kaasaegse Eesti venekeelse kirjanduse kujundaja – lk 32

IRINA BELOBROVTSEVA
Eesti vene kirjandus: kultuuritrauma tähe all – lk 48

IGOR KOTJUH
Eesti venekeelne kirjandus: kas osa eesti või vene kirjandusest? – lk 60

DARJA SUHHOVEI
Tänapäeva venekeelsest luulest Eestis – lk 67

IGOR KOTJUH
Eesti venekeelse kirjanduse nullindate põlvkond: vastuvõtt ja tõrked omaks tunnistamisel – lk 77

MADLI PESTI
Eesti- ja venekeelsete teatritegijate koostöölavastused 2016–2020 – lk 95

INGRID VELBAUM-STAUB
Rebast meenutades. Teekond Jelena Skulskajaga – lk 104

IRINA BELOBROVTSEVA
Naiskirjanik ja kirjanik Gohar – lk 113

AIJA SAKOVA
Eestivene kirjanduse rahvusülene või mitmerahvuseline subjekt:
Igor Kotjuhi juhtum – lk 120

MIHHAIL TRUNIN
Kvaasiheksameeter P. I. Filimonovi luules – lk 128

ANTI SAAR
P. I. Filimonov: „Ei ole elu nii tõsine, nagu eile olen kirjutanud.” – lk 142

IRINA BELOBROVTSEVA, AURIKA MEIMRE
Kirjutamine kui püsikestev peeglistaadium. Tallinna prosaist Andrei Ivanov – lk 150

ENEKEN LAANES, DANIELE MONTICELLI
Mittekuulumise valu ja võimalus. Andrei Ivanovi erand
eesti kirjanduses – lk 169

IRINA BELOBROVTSEVA
Enn Vetemaa kui hargnevate teede läte – lk 186

AARE PILV
Järelsõna Larissa Joonase luulekogumikule „Arütmia või ööbikud” – lk 195

AARE PILV
Saatesõna Jan Kaplinski luulevalimikule „Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus” – lk 200

SAARA LOTTA LINNO
Teiskeelsete luuletajate retseptsioon Jaan Kaplinski ja Igor Kotjuhi näitel – lk 207

Eesti venekeelse kirjanduse valikbibliograafia 1991–2020. Artiklid, intervjuud, ankeedivastused – lk 214