Jaak Tomberg (s. 1980) on Tartu Ülikooli nüüdiskirjanduse kaasprofessor, kelle peamiseks uurimisalaks on kirjanduse filosoofia ja poeetika, ulmekirjandus ja utopistika. Tal on Tartu Ülikoolis bakalaureusekraad eesti kirjanduses (2002) ning magistrikraad (2004) ja doktorikraad (2009) maailmakirjanduses. Ta on avaldanud kolm teadusmonograafiat: “Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) keskendub tulevikukirjutuse poeetikale, “Kirjanduse lepitav otstarve” (2011) väljamõeldise toimele võimalikkuse ja paratamatuse pingeväljas ning “Kuidas täita soovi” (2023) vaatleb utoopilise kujutlusvõime s(t)aatust globaliseerunud kultuuriruumis, mida iseloomustab realismi ja teadusulme kummastav ühtelangemine. Lisaks teadustööle on Tomberg kirjutanud hulgaliselt kirjandus- ja kultuurikriitikat, toimetanud eksperimentaalset avangardajakirja VIHIK, tõlkinud ilukirjandust ning kirjutanud näidendeid. Ta on saanud Science Fiction Research Associationi aastaauhinna parima erialase teadusartikli eest (2014) ning Sirbi aastapreemia (2009) ja Tartu Kultuurikandja aunimetuse (2017) kirjandus- ja kultuurikriitika eest.
Olulisemad teaduspublikatsioonid
Monograafiad
Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime. Studia litteraria Estonica 24. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023, 308 lk.
Kirjanduse lepitav otstarve. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, 200 lk. [Sari ‘Heuremata’.]
Ekstrapolatiivne kirjutamine. Tulevikukirjutuse poeetikast. Studia litteraria Estonica 7. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004, 108 lk. [Magistritöö.]
Raamatud ja ajakirjade erinumbrid
Jaak Tomberg, Indrek Männiste, Marin Laak (toim), Kirjandus ja tehnika. Methis, kd 18, nr 23, 2019.
Sven Vabar, Jaak Tomberg (toim), Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast. Etüüde nüüdiskultuurist 4. Tallinn, Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2013, 164 lk.
Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg (toim), Koht ja paik/Place and Location VI. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm jt, 2008, 354 lk.
Eva Näripea, Virve Sarapik, Jaak Tomberg (toim), Koht ja paik/Place and Location V. Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm jt, 2006, 320 lk.
Artiklid
Morality and Amorality in Ba(udri)llard’s “Crash”: A Poetic Perspective. Science Fiction Studies, kd 47, nr 1, 2020, lk 47-72.
Küberpunk ilma teadusulmeta. – Methis. Studia humaniora Estonica, kd 18, nr 23, 2019, lk 110−128.
Jaak Tomberg, Indrek Männiste, Kirjandus tehnikaajastul. – Methis. Studia Humaniora Estonica, kd 18, nr 23, 2019, lk 6−32.
Non-SF Cyberpunk. – Routledge Companion to Cyberpunk Culture. New York, London: Routledge, 2019, lk 81-90.
Koostööl põhineva ühiselu võimalikkusest. – Teater. Muusika. Kino, nr 6, 2019. [Kadri Noormetsa lavastusest „mobiilsed definitsioonid”.]
Joosep Susi, Jaak Tomberg, Keeldehammustustest sündiv armastus. – Vikerkaar, nr 12, 2019, lk 126−134.
Good Old-Fashioned Future. – Kati Ilves (toim), Ascending from the Liquid Horizon. Rome: CURA.BOOKS, 2018, lk 64−69.
The Awakening of the Dystopian Hero: On the Ambiguity in the Utopian Form. – Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, kd 26, nr 1–2, lk 33−48.
Kuidas kujutada kliimakriisi? Kim Stanley Robinsoni utoopiline realism. Vikerkaar, nr 7-8, lk 125−143.
Don DeLillo impersonaalne tehisigavik. – Sirp, 6. I 2017, lk 14−15.
Kirjandus kui käegakatsutav kogemus. – Sirp, 10. II 2017, lk 33−35.
Kirjanduslike omailmade kütkes, kirjandusteadusliku omailmastumise kartuses. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 2017, lk 224−228.
The Possibility of a New Consciousness. – Katja Novitskova, Kati Ilves (toim), If Only You Could See What I’ve Seen With Your Eyes. Berlin: Sternberg Press, 2017, lk 20−27.
Neeme Lopp, Jaak Tomberg, Tulevik on tunni aja pärast: kujutlusvõime staatusest ja tuleviku saatusest. – Müürileht, nr 60, 2017, lk 6-8. [Intervjuu Jaak Tombergiga.]
Kõrghoone kui (kesk)klassivõitlus. – Sirp, 20. V 2016, lk 24−25.
“Mida see tähendab, kui terve kultuur näeb ühte ja sedasama und?”. – KUNST.EE, nr 3, 2016, lk 36−49.
Produktiivse frustratsiooni aistinguline mõju. – Paul Kuimeti näituse PERPENDIKULAARNE kataloog, 2016, lk 9−16.
Indrek Ojam, Jaak Tomberg, Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas. – Keel ja Kirjandus, nr 4, 2016, lk 281-298.
Näitamise ambivalentne poeetika: J. G. Ballardi Crash. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 16, 2015, lk 137-155.
“Võrgustiku” utoopiline realism. – Vikerkaar, nr 4-5, 2015, lk 91-108. [Seriaalist ‘The Wire’.]
Kirjandusteoreetiline vaigistamis- ja kaasarääkimismäng. – Vikerkaar, nr 1-2, 2015, lk 163-166.
Teadusulme ja representatsiooniline energia. – Sirp, 25. IX 2015, lk 6-8.
Kaasaloovalt kaasaloovast kriitikast: Pilv Steineri kaudu. – Sirp, 17. VII 2015, lk 6-8.
Author’s Response. Correspondence and Verisimilitude in (Science) Fiction. – Science Fiction Studies, nr 122, 2014, lk 248-251.
Keel pärast ilma. – Vikerkaar, nr 10-11, 2014, lk 176-178. [Retsensioon Tõnis Vilu luulekogule ‘Ilma’.]
Realistliku usutavuse ja teaduslik-fantastilise võõrituse topeltperspektiiv. William Gibsoni Blue Anti triloogia. – Akadeemia, nr 9, 2014, 1620-1667.
Ridadevaheline. – Sirp, 19. XII 2014, lk 36-37. [Retsensioon Christopher Nolani filmile ‘Tähtedevaheline’.]
Maailmaehitamise paranduslik ainelaulatus. – Sirp, 9. I 2014, lk 2-4. [Retsensioon Robert Kurvitza romaanile ‘Püha ja õudne lõhn’.]
On the “Double Vision” of mimetic realism and science-fictional estrangement in William Gibson’s “Bigend trilogy”. – Science Fiction Studies, nr 120, 2013, lk 263-285.
Pilved Atlase õlgadel. Inimelust, millel peab olema tähendus. – Sven Vabar, Jaak Tomberg (toim), Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast. Etüüde nüüdiskultuurist 4. Tallinn, Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2013, lk. 158-163. [Ilmunud ka: Sirp, 14. II 2013.]
Teostamatuse printsiibist ja teatriutoopiast. – Sven Vabar, Jaak Tomberg (toim), Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast. Etüüde nüüdiskultuurist 4. Tallinn, Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2013, lk. 96–104. [Ilmunud ka: Sirp, 5. X 2012.]
Auerbachi anatoomia ja autonoomia. – Sirp, 18. IV 2013. [Retsensioon Erich Auerbachi teosele ‘Mimesis’.]
Ärkamine düstoopiasse: utoopilise vormi mitmetimõistetavusest. – Acta Semiotica Estica, nr 11, 2012, lk 90–108.
Eastern-European Science-Fictional Space Through the General Representability of the Other. – Interlitteraria, kd 16, nr 1, 2011, lk 269-287.
“Praeguse” peadpööritav tagasitulek. Postmodernismi mõiste nüüdisaegsest funktsiooni(tuse)st. – Vikerkaar, nr 4-5, 2011, lk 159-162.
Pikaealisus kui klassivõitlus. – Sirp, 24. XI 2011. [Retsensioon Andrew Niccoli filmile „Laenatud aeg”.]
Tehnoloogia vabastuslik potentsiaal teatrilaval. – Sirp, 30. IX 2011. [Retsensioon Von Krahli teatri etendusele „Ihade osakond”.]
Kirjutamine ja võimalikkus. – Marina Grišakova (toim), Jutustamise teooriad ja praktikad. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2010, lk 68-84.
Kunstiteose-essee kunstiteaduslikust aktuaalsusest. – Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on Art and Architecture, kd 19, nr 1-2, 2010, lk 256-259.
Kunstikriitikast kriitikakunstini: väljendusrikkast võimalusest loominguliselt eksida. – kunst.ee, nr 3-4, 2010, lk 21-24.
Patust vaba langemine. – Vikerkaar, nr 3, 2010, lk 92-95. [Retsensioon Enn Kasaku romaanile ‘Vaba pattulangemise seadus’.]
Realismi ja teadusliku fantastika nüüdisaegsest ühtevarisemisest. – Vikerkaar, nr 1-2, 2010, lk 123-131.
Parandada püksipõlve augu väljalõikamise teel. – Sirp, 20. V 2010, lk 6-7. [Anti Saare proosast.]
Millest ei saa rääkida, sellest tuleb kõnelda kõike. – Sirp, 4. XII 2009, lk 10-11. [Eneken Laanese monograafiast ‘Lepitamatud dialoogid’.]
Kuidas põigelda töölise löögi eest?. – Sirp, 15. X 2009, lk 6-7. [Retsensioon Aleksei Gastevi ‘Töölislöögi poeesiale’.]
Poeedi lagunemise passiivne ja rikastav rahu. – Sirp, 14. VIII 2009, lk 7. [Andrus Kasemaa luulest.]
Kesk-Euroopa kujutletavast geograafiast. – Sirp, 12. VI 2009, lk 3. [Simona Škrabeci teosest ‘Võitlustuhin. Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil’.]
Elu anorgaaniline pealispind. – kunst.ee, nr 1-2, 2009, lk 46-51.
Ükski inimene ei ole saar. Aga meri on lai. – Vikerkaar, nr 10-11, 2009, lk 158-162. [Retsensioon Arne Merilai romaanile ‘Türann Oidipus’.]
Marina Grishakova, Jaak Tomberg, Katre Pärn, On the Obligation Toward a Difficult Whole. Interview with the Distinguished Humanities Professor Brian McHale (Ohio State University). – Hortus Semioticus, nr 3, 2008, lk 5-17.
Marina Grišakova, Jaak Tomberg, Teoreetiku kohustusest raskepärase terviku ees. – Sirp, 16. XI 2008, lk 4-5. [Intervjuu professor Brian McHale’iga.]
Tegelikkuse tontlik vari. – Sirp, 31. X 2008, lk 9.
Tundmatu ja tuttavliku pingeväljas. – Looming, nr 7, 2008, lk 1111–1113. [Retsensioon Kristjan Sanderi raamatule ’13 talvist hetke’.]
Ühest kirjandusteoreetilisest kokkuvarisemisest. – Keel ja Kirjandus, nr 6, 2008, lk 450–458.
City as the Site of Externalized Subjectivity. – Interlitteraria, kd 12, 2007, lk 371–378.
Jaak Tomberg, Jüri Lipping, Fiktsiooni nõrk messianistlik jõud: luhtumiselt lunastusele. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 16, nr 3, 2007, lk 100-118.
Jaak Tomberg, Jüri Lipping, Teispool punast ja sinist tabletti: virtuaalsus tegelikkuse substantsina. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 15, nr 4, 2006, lk 11–29.
Linna jalutuskäik inimeses. – Vikerkaar, nr 10-11, 2006, lk 162–169.
Mis toimub lahtiste silmadega magava inimese peas. – Looming, nr 3, 2006, lk 470-472. [Retsensioon Meelis Friedenthali romaanile ‘Kuldne aeg’.]
Postmodernsest nimepillamisest. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 2005, lk 984-995.
Üle kolmesajasest summeeritud frontaalist ei päästa ükski turvapadi. – Looming, nr 4, 2005, lk 627-629. [Retsensioon Jüri von Ehlvesti raamatule ‘Rahuldus’.]
The cyberpunk novel: Futurist visions that tell us about the present. – Interlitteraria, kd 9, 2005, lk 238-245.
The Absolute Space: The Impact of the Virtual. – Virve Sarapik, Eva Näripea, Kadri Tüür (toim), Koht ja Paik; Place and Location, kd 4. Tallinn: The Research Group of Cultural and Literary Theory, Institute of Art History (Estonian Academy of Arts), Estonian Semiotics Association, 2004, lk 169-181.
Erkki Luuk, Jaak Tomberg, Lämbuv kamarajurr kesk koerakoonlaste pesi. – Teater. Muusika. Kino., nr 12, 2004, lk 105-110. [Retsensioon filmidele ‘Matrix’, ‘Matrix II’ ja ‘Matrix: Revolutsioon’.]
Noovum keeles. Keskmenihetest postmodernistlikus teaduslikus fantastikas. – Keel ja Kirjandus, nr 11, 2004, lk 830-840.
Labürindi keskpaiga suunas. – Looming, nr 7, 2004, lk 1102-1105. [Retsensioon Jan Kausi artiklikogumikule ‘Läbi Minotaurose’.]
Lõpp-punkti eiramatu gravitatsioon. – Looming, nr 2, 2004, lk 305-307. [Retsensioon Ilmar Jaksi novellikogule ‘Pimedus’.]