Piret Viires (s. 1963) on kirjandusteadlane, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor. Ta on kaitsnud teadusmagistrikraadi (2000) ja doktorikraadi (2006) Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse alal. Tema peamised uurimisvaldkonnad on nii 1990. aastate siirdejastu kui ka tänapäeva eesti kirjandus, postmodernism ja post-postmodernism, kirjanduse ja tehnoloogia suhted, digitaalne kirjandus. Ta on avaldanud raamatuid eesti kirjandusest ja postmodernismist, nt “Postmodernism in Estonian Literary Culture” (2012). Lisaks on ta avaldanud rohkesti teadusartikleid, koostanud ja toimetanud teaduskogumikke ja ajakirjade erinumbreid, korraldanud konverentse. Tallinna Ülikoolis õpetab ta erinevaid eesti kirjanduse, eesti kultuuri ja kirjandusteooriaga seotud kursusi. Ta on erinevate teadusorganisatsioonide ja toimetuskolleegiumite liige, on õpetanud ja teinud uurimistööd välisülikoolides (Helsingi Ülikool, Eötvös Lorándi ülikool, Ohio State University jm). Piret Viires on Eesti Kirjanike Liidu liige ja on avaldanud ka ilukirjandust.
Olulisemad teaduspublikatsioonid
Monograafiad
Postmodernism in Estonian Literary Culture. Frankfurt am Main jt: Peter Lang Verlag, 2012, 152 lk.
Eesti kirjandus ja postmodernism. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008, 112 lk.
Postmodernism eesti kirjanduskultuuris. Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis, nr 5. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, 258 lk.
Raamatud ja erinumbrid
Luule Epner, Ave Mattheus, Piret Viires (toim), Traditsioon ja avangard. Philologia Estonica Tallinnensis, nr 4, 2019.
Luule Epner, Piret Viires (toim), Kirjanduse intermeedialisus. Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2, 2017.
Piret Viires, Virve Sarapik (toim), Võlus ja vaimus, valguses ja varjus. Mari Saadi maailm. Etüüde nüüdiskultuurist 5. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, 2015, 168 lk.
Piret Viires, Priit Kruus (toim), Nullindate erinumber. Methis. Studia humaniora estonica, kd 8, nr 11, 2013, 148 lk.
Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Piret Viires, Marin Laak (toim), The Digital Turn. User’s Practices and Cultural Transformations. Frankurt-am-Main: Peter Lang Verlag, 2013, 298 lk.
Piret Viires (toim), Uurimusi kirjandusest ja kultuurist. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised, kd 15, 2013, 152 lk.
Piret Viires, Anneli Kõvamees (toim), Uurimusi 1940. aastate eesti kirjandusest. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2011, 181 lk.
Virve Sarapik, Piret Viires, Mari Laaniste, Jaak Tomberg (toim), Sügisball. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2010.
Virve Sarapik, Piret Viires, Mari Laaniste (toim), Spiraali lagunemine: Jüri Ehlvesti maailm. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2009.
Artiklid
Marin Laak, Piret Viires, Kirjandus ja digitaalne tehnoloogia. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 23, 2019, lk 129−147.
Traditsioon ja avangard: lisandusi 1990. aastate kirjandusmuutustele. – Philologia Estonica Tallinnensis, nr 4, 2019, lk 56−74.
Luule Epner, Ave Mattheus, Piret Viires, Traditsioon ja avangard kirjanduses. – Luule Epner, Ave Mattheus, Piret Viires (toim), Traditsioon ja avangard. Philologia Estonica Tallinnensis, nr 4, 2019, lk 5-12.
Sõjakujutusest tänapäeva eesti kirjanduses. Leo Kunnase sõjad. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 2017, lk 916−925.
Luule Epner, Piret Viires, Kirjanduse intermeedialisusest. – Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2, 2017, lk 5−10.
Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest. – Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2, 2017, lk 129−145.
“Märg Viktor” ja teised. Eesti Kostabi-Seltsi kirjastuse algusaegadest. – Neeme Lopp (toim), Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. Etüüde nüüdiskultuurist 6. Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016, lk 56−61.
Marin Laak, Piret Viires, Digitaalkultuur Eesti kultuuriruumi osana 2004–2014: hetkeseis ja tulevikuprognoos. – Raivo Vetik (toim), Eesti Inimarengu Aruanne 2014/2015: Lõksudest välja?. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu, 2015, lk 226-236.
Marin Laak, Piret Viires, Digital Culture as Part of Estonian Cultural Space in 2004-2014: Current State and Forecasts. – Raivo Vetik (toim), Estonian Human Developement Report 2014/2015: Escaping the traps?. Tallinn: Estonian Cooperation Assembly, 2015, lk 226-235.
Digimodernistlik eesti kirjanik. – Methis, kd 8, nr 11, 2013, lk 9 – 21.
Virve Sarapik, Piret Viires, Solitude in Cyberspace. – Pille Runnel, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Piret Viires, Marin Laak (toim), The Digital Turn. User’s Practices and Cultural Transformations. Frankurt-am-Main: Peter Lang Verlag, 2013, lk 237-249.
Virve Sarapik, Piret Viires, Üksildus küberruumis: autori individuaalsus ja teksti autonoomia. – Methis, nr 8, 2011, lk 7-20.
End of Irony? Estonian Literature after Postmodernism. – Interlitteraria, kd 16, nr 2, 2011, lk 451-463.
Marin Laak, Piret Viires, Das estnische Epos „Kalevipoeg“ und seine Rezeption in Kultur und Literatur. – Humaniora Germanistica, no 5, 2011, lk 295-318.
Marin Laak, Piret Viires, Representing canonical texts in the digital age: the case of the Estonian national epic Kalevipoeg. – Revista Texto Digital, kd 6, nr 2, 2010, lk 156-167.
Twilight Zone. Nullindad kui hämarala. – Looming, nr 2, 2010, lk 273-282.
The New Elite: from Digital Literature to a Printed Book. – Interlitteraria, kd 14, no 1, 2009, lk 247-255.
Emil Tode “Border State” and Nora Ikstena “The Celebration of Life”: The Possibilities of Postmodernism in Estonian and Latvian Literatures. – Anneli Mihkelev (toim), Turns of the Centuries, Turns in Literature: Estonian and Latvian Literatures in the European Context at the Turns of the 19th/20th and 20th/21st Centuries. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2009, lk 131-141.
Kriitika. – Piret Kruuspere (toim), Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Collegium litterarum, nr 9. [Tallinn]: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008, lk 677–714.
Postmodernistlik mäng ja rahvuslikkus. – Rein Undusk (toim), Rahvuskultuur ja tema teised. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2008, lk 209–216.
Estonian contemporary literature in the globalised world: autonomy or dependence?. – Cornelius Hasselblatt (toim), The End of Autonomy? Studies in Estonian Culture. Maastricht: Shaker Verlag, 2008, lk 97–103.
Estonian Literature and a Brave New World: a Postmodern Turn?. – Cornelius Hasselblatt (toim), Different inputs – same output? Autonomy and dependence of the arts under different social-economic conditions: the Estonian example. Maastricht: Shaker Verlag, 2006, lk 145-153.
Simulatsioonid küberruumis: varjud seintel. – Kunstiteaduslikke Uurimusi, kd 15, nr 4, 2006, lk 30-41.
Literature and Cyberpace. – Folklore, kd 29, 2005, lk 153-174.
Tekstide kohanemine küberruumis. – Maie Kalda, Virve Sarapik, Tiina Saluvere, Piret Viires (toim), Kohanevad tekstid. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kirjandusloo ja Folkloristika Keskus, 2005, lk 217-235.
Traces of Postmodern World in the 21st Century Estonian Novel. – Interlitteraria, kd 9, 2004, lk 130-139.
Mustamäe Metamorphoses. – Virve Sarapik, Kadri Tüür (toim), Koht ja paik. Place And Location, kd 3. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2003, lk 395-403.
Kirjanduse kohandumisi 1990. aastatel ehk kauboikapitalismi kultuuriloogika. – Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann (toim), Kohandumise märgid. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, lk 347-356.
No etnofuturisma lidz kiberliteraturai. – Karogs, nr 5, 2001, lk 194-214.
Kriitika. – Piret Kruuspere, Piret Viires (toim), Eesti pagulaskirjandus 1944-1992. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1995, lk 61-101.
Ääremärkusi eesti nooremale luulele. – Keel ja Kirjandus, nr 12, 1991, lk 705-712.
F. Tuglase toimetajapõhimõtteid 1917-26. – Kirjanduse tõe poole. Tallinn: Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut, 1988, lk 105-117.