Üleminekuperiood Nõukogude Liidu lagunemisest taasiseseisvunud Eesti kehtestumiseni oli paljuski ainulaadne ja erandlik aeg. See oli ajaloolise avatuse aeg, kus üks asjade kord oli lakanud olemast, kuid teine alles käivitumas. See oli vaimsete ja kunstiliste võimaluste plahvatusliku paljunemise aeg, mis siis, et vahendeid nende võimaluste teostamiseks nappis. Ning just sellesse aega maabus uue kultuuriloogikana postmodernism, mis tõotas ehk veel üht teistlaadi mitmekesisust, paljusust ja vabadust. Segane asi saabus segasesse aega ning hakkas seal tekitama iselaadset resonantsi. Mis see oli või kui palju seda üldse oli? Sümpoosionil KADUNUD AJAS NAGU PISARAD VIHMAS võtsid sõna eesti kultuuritegelased ja -uurijad, et anda oma vaatenurk sellele, mis õhku neil segastel aegadel hingati, ning milline oli nende jaoks postmodernismi tähendus siis ja milline on see nüüd.
KAVA:
11–12:30 I sessioon
Peeter Laurits / Ene-Liis Semper / Janek Kraavi / Kiwa / Tõnis Kahu /
Barbi Pilvre
12:30–13 Kohvipaus
13–14:30 II sessioon
Hanno Soans / Virve Sarapik / Luule Epner / Andrus Laansalu / Piret
Viires / Marju Lauristin
14:30–15:30 Lõunapaus
15:30–17 III sessioon
Hasso Krull / Märt Väljataga / Valle-Sten Maiste / Epp Annus / Raili
Marling / Aare Pilv
17–20 Vastuvõtt (Lossi 3 fuajees)
Täispikkuses videod kogu sümpoosionist:
I sessioon
II sessioon
III sessioon
Janek Kraavi eksklusiivne slideshow sümpoosionile:
Loading…
Reload document 
Open in new tab
Sümpoosioni jaoks valminud Peeter Lauritsa disainid:
Sümpoosioni korraldas TÜ kultuuriteaduste instituut ja ülikoolidevaheline nüüdiskultuuri uurimise töörühm. Toetas Eesti Teadusfondi grant PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“