Hasso Krull on meie tähtsaim poliitiline mõtleja, ja kui praegu ehk veel mitte kõige mõjukam, siis ambitsioonikaim kindlasti: sest kuigi ta hoiab oma pilgus Eestit, on tema mõtlemise horisont kosmos.
– Marek Tamm
Hasso Krull (1964) on eesti kultuuriruumi ilmestanud juba alates 1980. aastate esimesest poolest. Seejuures on Krulli looming olnud pidevas teisenemises, kuid seda teisenemist on ometi läbinud mingi läbiv joon, mingi tekstistrateegiate all või taga lasuv laiem alus, mis püüdleb unustatud kihistuste elluäratamise poole lugejas. Selle juures ei ole oluline, kas see püüdlus võtab luuletuse, eepilise poeemi, mütopoeetilise jutustuse, teoreetilise loengu, tõlkevahenduse või köögilauajutu kuju. Kõik need küsivad mingite arhetüüpsete mehhanismide järele, mis hoiaksid inimese maailma lagunemast ja tekitaksid tema olemise kultuurilisse koesse pidepunkte, millele toetuda. Selles mõttes on just Krull tõeliselt transgressiivne eesti kirjanik – tema jutustusel pole mingeid formaalseid piire, üksnes liikumisrajad. Iseloomulik, et 1990. aastatel oli Krull ka ühe eesti esimese hüperteksti looja.
Marek Tamm on sellist lähenemist nimetanud kosmopoliitiliseks. Tähenduses, et kuigi selline mõtlemine ei püüdle ühe ainulise, universaalse korra või jutustuse poole, on tema taotlus anda inimesele maailmasolule kosmiline mõõde. Nende jutustuste idee on kosmiline, isegi kui need ei jõua kaugemale tühisest argidetailist. Massikultuuris leviv ja maailma tasalülitav universaalsus ei küündi kosmoseni, isegi kui küünitab oma jutustuste sisus tähtede taha. Erinevate lugude paljusus taandab ennast üheks samasuseks. Krulli tekstide eesmärgiks on ärgitada maailma käigushoidvat jutustustegu, sidusat jutustustegu, mis ärataksid inimese isikliku kosmoloogia. Jutustuste arhetüüpsed mustrid on tühjad vormid, mille labürindis tuleb leida isiklik väljapääs – maailm jutustuse kogukonna jaoks. See väljapääsu otsimine ei ole eskapism argimaailmast, vaid maailma tegelikustamine, selle elusaks ja järjepidevaks tegemine. Väiksemas koosluses, näiteks sõpruskonnas, tajume seda selgelt. Sõprussuhteid hoiabki tihti alal mingi ühine narratiiv, mida pidevalt edasi luuakse, ja mütoloogilised pesad, mis on selle narratiivi sõlmpunktideks. Krulli eesmärk on keerutada kokku võimalikult palju, võimalikult mitmekesisest ent ometi arhetüüpsest materjalist pesasid, kus jätkusuutlik kultuuriline ühiselu saaks eluneda.
2014. aastal ilmus Hasso Krulli kaksikkogumik “Pesa” ja “Muna”, mis võttis osa neist Krulli teisenemistest ühtede kaante vahele, soodustades veelgi kujutlust tema tekstitegevusest kui ilma ajaloota labürindist või spiraalist, mida võib läbida üht või teistpidi. 2016. aasta sügisel kutsume üles sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” raames mõtisklema Krulli loomingu transgressiivse olemuse ja väljavaadete üle, mis tema utoopial meie kultuuris võiks olla. Mis on Hasso Krull? Kas meil on mitu Hasso Krulli? Milline suhe võiks olla tema loomingu erinevate pooluste vahel või kas selline küsimus on üldse relevantne? Kas selline utoopia unustatud kihistuste aktiveerimisest mütoloogilise jutustusteo kaudu on tänapäeval üleüldse kõnevõimeline? Jääb see intellektuaalseks klaaspärlimänguks? Kui vaadata, milliseid lugusid jutustab tänapäeva televisioon, tundub, et inimesed on mütoloogilise materjali vastuvõtmiseks tänapäeval enam kui valmis. Kas popkultuur võiks täita mütoloogilise materjali rolli?
Kava:
I Pesa
13.00 – Avasõnad
13.10–13.35 – Heie Treier, Sujuv sissejuhatus iseseisvusesse: Hasso Krulli panus 1990ndate kunsti
13.35–14.00 – Eik Hermann, Krullid haridusmaastikul
Paus
14.10–14.35 – Anneli Mihkelev, Müüdipesa punumine Hasso Krulli 21. sajandi loomingus
14.35–15.00 – Mare Kõiva, Elava eepose tekstuur
Lõuna
II Muna
16.15–16.45 – Tõnu Viik, Hasso Krulli lugemine
16.45–17.15 – Joosep Susi, Käe- ja koekirjad: kuidas luuletada lugu
17.15–17.45 – Andrus Laansalu, Töid, tegemisi ja hambaid
18.00 – Raamatuesitlus. Etüüde nüüdiskultuurist 6: “Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik”. Kogumik põhineb 19. septembril 2014 Tallinnas peetud konverentsi ettekannetel.
Korraldajad:
Kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus
Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut
Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital
Kultuuriministeeriumi eesti kirjanduse toetusprogramm
Konverents “Kuidas anda inimesele kosmos?” oli aluseks artiklikogumikule “Hasso Krulli mõistatus. Etüüde nüüdiskultuurist 8” (2019).