International Association of Philosophy and Literature (IAPL) ühendab filosoofiahuvilisi kultuuriuurijaid ja kultuurihuvilisi filosoofe. Konverentside ettekanded käsitlevad peale filosoofia ja kirjanduse ka filmi, maalikunsti, kujutavat kunsti, arhitektuuri ja muusikat.
IAPLi peakorter asub USAs, aastakonverentsid toimuvad maailma eri paikades (2009 Austraalias, 2010 Kanadas, 2011 Taivanis, 2012 Tallinnas, 2013 Singapuris). Tegu on maineka ja tähelepanuväärselt kõrgetasemelise üritusega, ainsa regulaarselt toimuva filosoofiapõhise kultuuriuurimise konverentsiga. Üheks konverentsi tugevuseks on kultuuritegijate ja –uurijate kokkuviimine: nt 2005. aastal Helsingi Ülikoolis toimunud konverentsil pidas ettekande Kiasma arhitekt Steven Holl, ettekandjate hulgas on olnud režissöör Peter Greenaway. Alati on peaettekandeid pidanud ka tuntud filosoofid. IAPL 2012 peaesinejate hulka kuulusid prantsuse üks mõjukamaid filosoofe Jacques Rancière ja eesti helilooja Erkki-Sven Tüür. Konverentsil esines ka aukartustäratav hulk eesti kultuuriuurijate paremikku, sealhulgas Luule Epner, Sirje Helme, Tiina Kirss, Eha Komissarov, Urve Lippus, Rein Raud, Jaan Ross, Virve Sarapik, Jaan Undusk, Tõnu Viik, Piret Viires. Külalisi võõrustas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
2012. aasta konverents oli üks Eesti humanitaaria suursündmusi. Organiseerijate eesmärgiks oli korralda erinevaid kunstivaldkondi ühendav suurüritus (250 osalejat), kus lisaks akadeemilistele ettekannetele külastati Kumu kunstimuuseumi ja Tõnis Vindi ülevaatenäitust, vaadati ja analüüsiti filmi “Polli päevikud”, tutvuti Tallinna ja Tartu kultuuriväärtustega jne.
Konverentsi raames toimus ka Kultuuriteaduste ja Kunstide doktorikooli organiseeritud intensiivseminar “Music as the Mediator between Past and Future”, mille osana toimus lisaks Erkki-Sven Tüüri plenaaresinemisele ka erisessioon Veljo Tormise loomingust. Koostöös Kumu kunstimuuseumiga toimus Kumu auditooriumis sessioon Tõnis Vindi loomingust “Leides tuleviku esteetikat minevikus” (“Finding the Aesthetics of the Future in the Past: A Case Study on the Creative Method of Tõnis Vint”).
2012. aasta konverentsi teema “Archaeologies of the Future: Tracing Memories, Imagining Spaces” ühendas aja ja ruumi telge, püüdis mõtestada inimlikku ruumikogemust mineviku ja tuleviku kokkupuutepunktide kaudu. Tuleviku arheoloogia tähistab seda mineviku ja tuleviku paratamatut läbipõimumist, kus ei saa eristada mineviku-uurimist tuleviku-ootusest. Mineviku kaevandamine loob tulevikku, tuleviku kujutlemine on samas ka mineviku mõtestamine. Kujutlus ja mälestus leiavad aset mentaalses sfääris, ent inimlik ruum on täidetud mineviku jälgedest, mis elustavad kujutlusi ja seostavad omavahel minevikku ja tulevikku. Erinevad ajakihid ladestuvad ruumis ajajälgedena.
Korraldajaid huvitas just see pidev, katkematu põimumine, imaginaarse ja visuaalse, kuuldava ja nähtava, mälestusliku ja kujutlusliku kombinatsioonid. Inimteadvus sünteesib pidevalt kahes suunas, mäletab ja unistab. Mälupildid ja kujutlused visualiseeruvad linnaruumis, kujutavas kunstis, peegelduvad helides, ringlevad ideedena kunstniku, helilooja või kirjaniku peas ning realiseeruvad taas kunstina. See on lõppematu ringkäik, mineviku ja tuleviku, kujutlusliku ja reaalselt eksisteeriva vahel.
Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.
Konverentsi toetasid Eesti Kultuurkapital, Tallinna Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Euroopa Liidu Sotsiaalfond, Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, Prantsuse Instituut, Soome Instituut, Kumu kunstimuuseum ja Solaris.