Sven Vabar (s. 1977) on kaitsnud Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas bakalaureuse- (2005) ja magistrikraadi (2007). Praegu on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant. Doktoritöö teemaks on Gilles Deleuze’i filosoofia. Töötab Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse võrguleksikoni Ewod tegevtoimetajana. Huvialadeks on eksperimentaalsus kunstis ja kirjanduses, weird fiction, helikunst. On tegutsenud kultuuriajakirjanikuna ja kirjutanud kriitikat kirjandusest, filmist ja helikunstist. On koostanud sarjas “Etüüde nüüdiskultuurist” ilmunud artiklikogumikud “Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes” (2011) ja “Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast” (2013), samuti eksperimentaalset proosat koondava kogumiku “Mitte-Tartu” (2012). On korraldanud Tartus helikunstiürituste sarja “Topofon” (2010-2017) ja kirjutanud proosat, sai jutu “Musta lennuki kirik” eest 2010. aastal Tuglase novellipreemia.
Olulisemad teaduspublikatsioonid
Raamatud
Sven Vabar, Jaak Tomberg (toim), Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast. Etüüde nüüdiskultuurist 4. Tallinn-Tartu: Kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2013, 164 lk.
Sven Vabar (toim), Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes. Etüüde nüüdiskultuurist 3. Tallinn-Tartu: Kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2011, 208 lk.
Artiklid
Masingu kuristik. Subjektiivne sissejuhatus Masingusse, mis on ühtlasi objektiivne väljajuhatus. – Arne Merilai (toim), Inimesepoeg valgel laeval: Uku Masing 100. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2010, lk 342-353.
Uku Masingu Tõe relatiivsusest ja absoluutsusest. – Keel ja Kirjandus, nr 8, 2007, lk 610-623.