Ajakirja Philologia Estonica Tallinnensis erinumber keskendub
kultuurimuutustele, mis toimusid Eestis nn siirdeajastul. Siirdeajastu
algas sotsialistliku süsteemi lagunemisega Ida- ja Kesk-Euroopas 20.
sajandi lõpul ning kätkes põhjapanevaid muutusi nii poliitikas,
majanduses, tehnoloogias, kultuuris kui ka argielus. Selle perioodi
kultuur ehk siirdekultuur on samuti üleminekulist laadi: siin põimuvad
ja põrkuvad keerukal moel vanad, sotsialismiaegsed, ning uued, lääne
kultuurist mõjutatud väärtused, identiteedid, arusaamad ja sümbolid.
Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatlebki neid
siirdekultuuris toimunud muutusi, keskendudes ennekõike kirjandusele,
tõlkimisele ja kirjastamisele ning visuaalkultuurile. Artiklid
käsitlevad Gohar Markosjan-Käsperi romaane (Aigi Heero), eesti
punkluulet (Piret Viires), tõlkekirjanduse olukorda siirdeajastul (Triin
van Doorslaer), Andrus Kivirähki ja Monique Roffey teoseid
ökokriitilisest vaatenurgast (Maris Sõrmus, Suliko Liiv), 1990. aastate
lehekoomikseid (Mari Laaniste), eesti performance’i -kunstnike esimesi
esinemisi Soomes (Liis Kibuspuu) ning sildu ja konflikte ida-lääne
kunstiteljel 1990. aastatel (Raivo Kelomees). Numbri avab Luule Epneri
ja Piret Viirese üldistav artikkel siirdeajastu kultuurimuutustest.
Teemanumber võiks olla oluline lugemisvara kõigile, keda huvitab
siirdeajastu laiemalt ja eriti arengud 1990. aastate eesti kultuuris.
Erinumber Philologia Estonica Tallinnensise kodulehel
Sisukord:
Siirdeajastu kultuurimuutused [Cultural Changes of the Transition Period]
Luule Epner, Piret Viires
Siirdeaegsed valupunktid kirjandusteoste peeglis: Gohar Markosjan-Käsperi romaanid „Penelopa“ ja „Elena“ [Pain points of the transition era in the mirror of literary works: Gohar Markosjan-Käsper’s novels „Penelopa“ and „Elena“]
Aigi Heero
Eesti punkluule ja siirdeajastu algus [Estonian punk poetry and the beginning of the transition period]
Piret Viires
Tõlkekirjanduse vahendamisest ja vastuvõtust Eestis aastatel 1990–2000 saksakeelse kirjanduse näitel [Mediation and reception of translated literature in Estonia between 1990–2000 with reference to German literature]
Triin van Doorslaer
Looduse-kultuuri ökokriitiline ümbermõtestamine Andrus Kivirähki ja Monique Roffey teoste näitel [Ecocritical rethinking of nature-culture on the example of Andrus Kivirähk’s and Monique Roffey’s works]
Maris Sõrmus, Suliko Liiv
Lehekoomiks 1990. aastate Eestis [Newspaper comic strips in Estonia during the 1990s]
Mari Laaniste
Suudlusest süütuse kaotuseni: Eesti performance’i-kunstnike esimesed esinemised Soomes ja nende kajastused sealses trükimeedias [From the Kiss to the Loss of Innocence: the first appearances of Estonian performance artists in the west and their reviews in the Finnish print media]
Liis Kibuspuu
Sillad ja konfliktid ida-lääne kunstiteljel: Ida-Euroopa kui „lähedase Teise“ kodustamine 1990. aastatel [Bridges and conflicts on the Eastern-Western art axis: the domestication of Eastern Europe as „close Other“ in the 1990s]
Raivo Kelomees