Neeme Lopp (s. 1980) on kirjandusteadlane, kes uurib kaasaegset esteetikateooriat ning siirdeperioodi (1986–1998) eesti kultuuri. Ta on kaitsnud bakalaureusekraadi (2003) Tartu Ülikoolis eesti kirjanduse erialal, alates 2006. aastast Tartu Ülikooli doktorant. Valmiv doktoritöö keskendub esteetilisele demokraatiale ja eesti kirjandusuuenduse mudelile 1986–1996. Lisaks teadustööle õpetab Neeme Lopp Eesti Kunstiakadeemias (EKA) filosoofia ajaloo, esteetika ja kaasaegse kultuuriteooriaga seotud kursuseid. Alates 2014. aastast juhib ta EKA kirjastuse tööd. Samuti kirjutab ta kunstikriitikat, on korraldanud konverentse ning koostanud ja toimetanud mitmeid artiklikogumikke ja raamatuid.
Olulisemad teaduspublikatsioonid
Raamatud
Neeme Lopp (toim), Hasso Krulli mõistatus. Etüüde nüüdiskultuurist 8. Tallinn: Tallinn Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2019, 256 lk.
Neeme Lopp (toim), Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016, 216 lk.
Artiklid
Tuglaste koduaia pagupunkt. / The vanishing point of the Tuglases’ home garden. – KUNST.EE, nr 1, 2020, lk 14−19.
Tagasilangemine maatriksisse. / Relapse into the matrix. – KUNST.EE, nr 3, 2020, lk 27−33.
Saateks. – Jean Baudrillard, Kunsti vandenõu. Toimetaja Neeme Lopp. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2020, lk 3−7.
Hasso Krulli mõistatus. – Neeme Lopp (toim), Hasso Krulli mõistatus. Etüüde nüüdiskultuurist 8. Tallinn: Tallinn Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2019, lk 9−15.
Jass Kaselaan ja fossiilid. / Jass Kaselaan and fossils. – KUNST.EE, nr 3, 2019, lk 57−64.
Kui palju õhku on nulli ja ühe vahel? Mõned märkused Katja Novitskova utoopia eripärast. – Vikerkaar, nr 7-8, 2018, lk 161−164.
Väljaandja eessõna. – Jacques Rancière, Esteetika kui poliitika. Valik esseid. Toimetaja Neeme Lopp. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus, 2017, lk 7−19.
Eessõna. The Rise and Fall of Kivisildnik. – Neeme Lopp (toim), Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016, lk 6-8.
Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules. – Neeme Lopp (toim), Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik. Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016, lk 148-164. [Ilmus ka: Keel ja Kirjandus, nr 10, 2016, lk 770-785.]
Ehlvest, Platon ja “Lost Highway”. – Virve Sarapik, Piret Viires (toim), Spiraali lagunemine: Jüri Ehlvesti maailm. Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2009, lk 35-48.
Jacques Derrida. – Epp Annus (toim), 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 699-725.
Roland Barthes. – Epp Annus (toim), 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 683-698.
Poststrukturalism. – Epp Annus (toim), 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 671-681.
Asendussõnalisus ja teksti mõnu. – Keel ja Kirjandus, nr 9, 2004, lk 641–656.
Kehastumise paragrammatiline pale: teatriobjektide loomine teatriaktis. – Anneli Saro, Sven Karja (toim), Teatrielu 2003. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2004, lk 116–132.