collections

Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020, 324 lk.

Kuidas mõista seda, et nõukogude eesti kirjanikud avaldasid oma teoseid riiklikus kirjastussüsteemis ja nautisid riigi pakutavaid ainelisi hüvesid – aga ometi mäletatakse mitmeid neist eestluse kaitsjatena sellesama riigi eest? Kuidas mõista seda, et õpilasmalev oli läbinisti nõukoguliku noorsookasvatuse vaimus rajatud organisatsioon – aga ometi toimib see kultuuris senimaani pigem positiivse tähistajana? Kuidas mõista muid nähtusi, mis ei paigutu sugugi üheselt sellele võimu ja vastupanu teljele, mille järgi sageli Eesti nõukogude minevikku mõõdetakse?

Sotskolonialismi mõiste toob nõukogudeaegse kultuuri uurimisel keskmesse just sellised võimuga seonduvad mitmetähenduslikkused ja hallalad. Siinne kogumik koondab nii üldistavaid artikleid kui ka kultuurinähtuste üksikkäsitlusi. Vaatluse all on ilukirjandus, joonisfilm, rahvatants, kunstnike loomingulised valikud, regilaulu käekäik ja rahvaluule kogumine, ühismajandi tajumaailm, aga ka üliõpilaste stiilipeod.

Sisukord

Pdfs of articles (External link)

Sisukord:

Eessõna / Foreword
Marin Laak

Sissejuhatus / Introduction
Kirjandus tehnikaajastul / Literature in the Age of Technology
Indrek Männiste, Jaak Tomberg

Artiklid / Articles

Johannes Semper hobusega. Avangard, takerduja tehnika ja looduse vahel / Johannes Semper with a horse: Avant-garde between technology and nature
Tiit Hennoste

„Muutume masinateks“. Tehnoloogia ja soolistatud kehad ameerika modernismis / “We Twiddle … and Turn into Machines”: Technology and gendered bodies in American modernism
Raili Marling

Kirjandus, kontrapunkt ja cantus technicus / Literature, Counterpoint, and Cantus Technicus
Indrek Männiste

Tehnikapööre ja luulekääne: tule jumal appi / A Technical Turn and Poetic Declination: God help us
Arne Merilai

Küberpunk ilma teadusulmeta / Cyberpunk without Science Fiction
Jaak Tomberg

Kirjandus ja digitaalne tehnoloogia / Literature and Digital Technology
Marin Laak, Piret Viires

Vabaartiklid / Varia Articles

Kakskümmend viis aastat hiljem. Ajakirjanike meenutused nõukogude tsensuurist / Twenty-five Years Later: Estonian journalists recall Soviet censorship
Roosmarii Kurvits

Teooriavahendus / Mediation of Theory

N. Katherine Haylesi posthumanistlik vaade digitaalsele kirjandusele. Saatesõna tõlkele / N. Katherine Hayles’ Post-human View of Digital Literature. Foreword to the translation
Jaak Tomberg

Intermediatsioon: ühe visiooni kannul / Intermediation: The Pursuit of a Vision
N. Katherine Hayles; Silver Rattasepp

Varia

Kirja masina ekstaatiline ümberkonstrueerimine / The Ecstatic Reconstruction of the Writing System Machine
Andrus Laansalu

Pdfs of the articles (summaries in English) – external link

Contents:

Traditsioon ja avangard kirjanduses
Luule Epner, Ave Mattheus, Piret Viires

Traditsioonist ja modernismist eesti sonetis [Modernism and Tradition in the Estonian Sonnet]
Rebekka Lotman

Traditsioon ja avangard eesti kirjandusõpetuse kujunemisloos [Tradition and Avant-garde in the Development of Estonian Literary Pedagogy]
Katre Talviste

Traditsioon ja avangard: lisandusi 1990. aastate kirjandusmuutustele [Tradition and Avant-garde: Some Additions to Literary Changes in the 1990s]
Piret Viires

Kunstiliste maailmade kehastamine Karl Ristikivi „Hingede öö” näitel [Embodiment of Artistic Worlds on the Basis of Karl Ristikivi’s Novel “Night of Souls”]
Anneli Saro, Hedi-Liis Toome

Ajalooline müüt Jaan Kaplinski draamas „Neljakuningapäev“ [Historical Myth in Jaan Kaplinski’s “Day of the Four Kings”]
Paavo Põldmäe

García Márqueze „Patriarhi sügis“ traditsiooni ja uuenduse vahel [“The Autumn of the Patriarch” by García Márquez − Between Tradition and Modernity]
Merilin Kotta

On Cultural Contacts and their Impact on Literature in Tallinn in the Early 17th Century [Kultuurikontaktidest ja nende mõjust Tallinna kirjandusväljale 17. sajandi alguses]
Aigi Heero

Tallinn: EKSA, 2019, 176 lk.

Nõukogude argielust – sealjuures ka koduelust – kõneldes ja kirjutades on tavaks saanud rõhutada korduvaid elumustreid, kattuvaid tegevusi, piiratud võimalusi. Poesabad ja täis bussid, ühte tüüpi sektsioonkapid sama põhiplaaniga korterites, vakstuga söögilauad pisikestes köökides, padujoomine maakohtades. Siinse raamatu koostamist õhutas soov läheneda taolistele paikaloksunud kujutluspiltidele kriitilisema pilguga. Kui homogeenne ikkagi oli nõukogude argielu? Kui sarnased olid nõukogudeaegsed eesti kodud? Mis kujul jõudis nõukogude režiim koduelu sfääri? Tahes-tahtmata lisanduvad ka üldisemad küsimused: mida koduks pidada, kuidas tõmmata kodu ja kodu välise piire, mis loob kodu kodususe?

London, New York : Routledge, 2018, 161 pp.

This volume addresses the Soviet era in the Baltic States from a postcolonial perspective. Our aim is to present an interdisciplinary perspective, with writings ranging from politics and economy to culture and everyday life.

Recent decades have witnessed a steady growth of interest in postcolonial studies. Postcolonial critiques developed into a major critical movement in the 1980s in the North American academy. By now, the field has developed into a comparative research area that includes scholars from all over the world. As David Moore has written, “The colonial encounters of the past two hundred years—from Dakar to Calcutta, Samarkand to Jamaica, Skopje to Tallinn, or Vladivostok to Seattle by the long route were so global and widespread, in unstandardizable diversity, that every human being and every literature on the planet today stands in relation to them: as neo-, endo- and ex-, as post- and non-.”

Interest in postcolonial approaches to the Soviet empire started to develop in the early 1990s. By now, twenty years later, scholars working with the Soviet era have generally accepted the notion of a Soviet empire. Indeed, the colonial nature of the Soviet regime is often taken for granted and many scholars from the Eastern bloc have found postcolonial categories useful in their work.

In the specific field of Baltic studies, the postcolonial turn has developed more slowly. The collection Baltic Postcolonialism (2006, ed by Violeta Kelertas) was the first volume addressing the topic. Many articles on the topic have been published in the vernacular languages, yet these are not accessible to a wider readership.

Contents:

Epp Annus
Introduction. Between arts and politics: A postcolonial view on Baltic cultures of the Soviet era.
pp 1-13
Full article

Benedikts Kalnačs
Comparing colonial differences: Baltic literary cultures as agencies of Europe’s internal others
pp 15-30
Full article

Jaak Kangilaski
Postcolonial theory as a means to understand Estonian art history
pp 31-47
Abstract

Violeta Davoliute
The Sovietization of Lithuania after WWII: modernization, transculturation, and the lettered city
pp 49-63

Maija Burima
Orientalism, otherness, and the Soviet empire: travelogues by Latvian writers of the Soviet period
pp 65-75
Abstract

Rasa Balockaite
Bourgeoisie as internal orient in the Soviet Lithuanian literature: Roses Are Red by A. Bieliauskas, 1959
pp 77-91

Sille Kapper
Post-colonial folk dancing: reflections on the impact of stage folk dance style on traditional folk dance variation in Soviet and post-Soviet Estonia
pp 93-111

Piret Peiker
Estonian nationalism through the postcolonial lens
pp 113-132
Abstract

Deniss Hanovs
Can postcolonial theory help explain Latvian politics of integration? Reflections on contemporary Latvia as a postcolonial society
pp 133-153
Abstract

Pdf of the special issue (summaries in English)

Sisukord:

Kirjanduse intermeedialisusest [On the Intermediality of Literature]
Luule Epner, Piret Viires

Kurjuse intermeedialisest avaldumisest [Intermedial manifestations of evil]
Tanel Lepsoo

Eesti näitekirjandus ja teater kultuurimälu meediumidena [Estonian drama and theatre as media of cultural memory]
Piret Kruuspere

Füüsiline teater: mõistest ja kujunemisest VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel [About the concept and development of physical theatre. On the example of VAT Theatre production “The luncheon on the grass”]
Madli Pesti

Tantsitud „Kalevipoeg” läbi rahvuslike soostereotüüpide prisma [Kalevipoeg danced through the prism of nationalist gender stereotypes]
Heili Einasto

Rahvapärimus ja multimeedia eesti kaasaegses kultuuris [Folk tradition and multimedia in contemporary Estonian culture]
Anneli Mihkelev

Petrone Prindi „Minu” sari: selfi e-ajastu kirjanduse kaardistusi [Petrone Print’s My-series: insight into the literature of the selfie era]
Anneli Kõvamees

Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest [On the definition and periodisation of digital literature]
Piret Viires

Kogu erinumbri pdf

Sisukord:

Sissejuhatus:
Epp Annus – Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad

Artiklid:

1. Liina Saarlo – Regilaul tuulte pöörises. Eesti folkloristika poliitiliste muutuste ajajärgul 20. sajandi keskel
2. Heli Reimann – Privaatse ja avaliku dünaamikast hilisstalinismiaegses Eesti džässikultuuris
3. Eve Annuk – Stalinismi „Teised“: Ilmi Kolla kui teisitimõtleja
4. Margus Vihalem – Poliitiline esteetika ja selle empiirilised rakendused: nõukogude ühismajand kui spetsiifiline tajumaailm
5. Johanna Ross – Nõukogulik või ebanõukogulik? Veel kord olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest
6. Kädi Talvoja – Kammerlikust karmiks. Karm stiil nõukogude eesti rahvusliku kunsti delegaadina

Arvustus
Luule Epner – Postkolonialism ja 20. sajandi Balti draama: Benedikts Kalnačsi monograafiast „20th Century Baltic Drama: Postcolonial Narratives, Decolonial Options“

Arhiivileid
Tõnu Tannberg – „Kiri ütleb, et peab tuginema vene teadusele…“ ÜK(b)P Keskkomitee 16. juuli 1947. aasta kinnine kiri professorite N. Kljujeva ja G. Roskini süüasjas ja selle ajaloolisest kontekstist

Contents:

Ideology and Art. Virve Sarapik, Andreas Ventsel
7–14

Aleš Erjavec. Ideology as World-View and Two Early Avant-Garde Movements
15–32

Jaak Tomberg. The Awakening of the Dystopian Hero: On the Ambiguity in the Utopian Form
33–48

Stella Pelše. Latvian National Art after 1934: Ideology, Practice and Evaluation
49–72

Pillė Veljataga. The Ideas of Modern Catholicism and Lithuanian Art Criticism in the 1930s
73–86

Liisa Kaljula. Estonian Sots Art! Appropriation of Soviet Visual Culture in the Early Work of Raul Rajangu
87–108

KROONIKA 1. I – 31. XII 2016
109–116

AUTORID
118