Regina Nino-Mion, “Kultuurifenomenoloogia ja siirdekultuur”
4. novembril kell 16 Tallinna Ülikooli ruumis M-328
Regina: “Eesmärk on vaadelda, kas fenomenoloogiat saaks kasutada siirdekultuuri uurimisel. Pakun välja, et selleks sobib kõige paremini „kultuurifenomenoloogia“. Ettekandes vaatlengi, mis on selle meetodi võimalused ja piirid siirdekultuuri uurimisel.”
Jüri Lippingu demokraatiaseminar 6: arutlev demokraatia, Lefort, Rancière
10. juunil kell 16-20 Tartus
Seminari esimeses pooles räägime arutlevast demokraatiast, mis on siiani (eriti angloameerika peavoolus) valitsev arusaam. See kujunes demokraatiateooria domineerivaks paradigmaks 1990ndatel külma sõja ja ajaloo lõpu eufoorias, kui keskpõrandale tulid kokku Euroopa ja USA juhtivad poliitikateoreetikud Habermas ja Rawls, kes 1993 pidasid maha ka omavahelise debati.
Seminari teises pooles käsitleme C. Castoriadise aatekaaslase C. Leforti manifestilaadse teksti “Demokraatia küsimus” (1983) üle, mis suhestub muuhugas otseselt Tocqueville’i tähelepanekutega Ameerika demokraatiast. Teise autorina aga arutame ilmselt juba paljudele tuttava J. Ranciere’i arusaamu demokraatiast ja poliitikast (mis on tema jaoks sisuliselt sünonüümsed).
Indrek Ojam, Mati Undi Brechti-romaani kriitiline esteetika siirdekultuuri kontekstis
30. aprillil kell 16. Virtuaalseminar
Indrek: “Mati Undi romaan “Brecht ilmub öösel” ilmus 1996. aastal. Teose ilmumist ümbritsevad kaks olulist konteksti: Undi kui romaanikirjaniku loometee lõpp või ammendumine ning nõukogude tsensuuri alt vabanenud eesti kirjanduskultuuri muutunud kontekst ja identiteediotsingud iseseisvas Eestis. Kuigi Unti on peetud puhta kunsti esindajaks ja üheks loomulikumaks andeks eesti kirjanduses, on küsimused kunstniku vastutusest ja teose kriitilisest mõjust alati tema loomingus esil, kas allegoorilise kihistusena kirjandustekstides või otseselt välja öelduna paljudes intervjuudes ja esseedes. Minu uurimuse eesmärk on vaadelda romaani “Brecht ilmub öösel” poeetikat teatava metakriitilise ja isegi meta-ajaloolise akti või mälutööna, mille esteetilist mõju sooviksin aga foorumis kindlasti ühiselt küsitleda. Näib, et Undi viimane romaan sisaldab iroonilist või lausa satiirilist hinnangut Brechti mõtlemisele ja verfremdungsefekti kategooriale, kuid samas ka tema loomingu kriitilise impulsi osalist jaatamist (eriti tema luule).
Ülesande muudab keeruliseks romaani eksperimentaalne ülesehitus. “Brecht ilmub öösel” koosneb kahest täiesti erinevast osast: ühelt poolt üsna satiirilises võtmes kujutatud Brechti Soome-eksiili lugu, teiselt poolt lugu balti riikide, eriti Eesti okupeerimisest, mis on kokku pandud dokumentide, mälestuste, sõnastike jms tekstide abil. Tõlgendan neid romaani kaht peamist kihti – Brechti ideoloogia ja isiklik elu ning II maailmasõja geopoliitilised sündmused – kõigepealt eraldi, ning esitan seejärel küsimuse nende võimaliku omavahelise seose kohta.”