Jaak Tomberg “Utoopilise potentsiaali nüüdisaegsest dislokatsioonist”.
22. detsembril Roosikrantsi 6, töörühma ruumis
Jaak Tomberg: “Nagu tont, kes ei puhka enne, kui ta on lepitatud oma maiste jäänustega – kui vaim on taas luuga ühendatud – ei saa ka mina paraku rääkida millestki muust peale oma alalisekt valmiva järgmise uurimuse. Selle mitmetest aspektidest olen varem seminarides juba juttu teinud ning ka sel korral võite ilmselt kuulda muuhulgas ka mitmeid varasemaid fragmente. Lähtun minu sügisel Akadeemias ilmunud Gibsoni-artikli mõningatest laiematest implikatsioonidest ning osutan võimalusele, et teadusliku fantasika ja realismi nüüdisaegne htelangemine asetub laiemale foonile, kus tehn(oloog)ilised epresentatsioonid paistavad olevat saavutanud hegemoonia antastiliste representatsioonide üle. See omakorda võib aga tähendada teadusliku fantastika utoopilise potentsiaali kidumist ning ümberpaiknemist uutesse ja adekvaatsematesse realiseerumisvormidesse. Näitlikustan neid mõtteid mitme Hollywoodi kino praeguse peavoolu filmi taustal ning räägin lõpuks HBO teleseriaalist The Wire, kus utoopilisi püüdlusi on representeeritud “realistlikus vormis”, ilma nüüdseks juba võrdlemisi harjumuspäraseks saanud fantastiliste “ümbersõitudeta”.”
Daniele Monticelli, “Hirm Dante Põrgus. Fenomenoloogia, semiootika, esteetika”.
11. novembril Roosikrantsi 6, töörühma ruumis
Mari Laaniste, “Teise Eesti kaadrissepüüdmine. Sotsiaalsest realismist Eesti mängufilmides”.
23. septembril Roosikrantsi 6, töörühma ruumis
Mari Laaniste: “Spekuleerin eeskätt viimase kümnekonna aasta jooksul lainena esile kerkinud n-ö sotsiaalse närviga mängufilmide üle.”
Neeme Lopp, “Uusmaterialismi küsimus. Uusmaterialismi mõiste erinevatest tähendustest ja selle voolu ajaloolisest arengust.
18. juulil Muhumaal Tamse külas Sepa talus
Jaak Tomberg J. G. Ballardi ja Don DeLillo realistlikust poeetikast.
14. veebruaril Roosikrantsi 6, töörühma ruumis
Jaak Tomberg: “Näeksin oma seekordses ettekandes tarbimisühiskondliku kultuuriruumi “globaliseerunud kihti” viljaka pinnasena “asjade ja olevuste realistlikuks paljunemiseks” (J. Ranciere) ning käsitleksin ja küsitleksin selle taustal analüütiliselt nüüdisaegse realistliku kajastuslaadi kaht hüpoteetilist äärmust: hinnangulist ja hõlmavat kirjeldusviisi. Võrdlevalt tuleb juttu J. G. Ballardi ja Don DeLillo poeetikast.”