Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002, 365 lk.
Sisukord:
Mis on narratiiv
Sõnad ja maailmad
Kohalolu, võimalikkus ja muutumine
Kuidas mõista aega
Aja kirjutamine: rütm ja katkestus
Aja kirjutamine: algus ja lõpp
Igavikku ajaks vermides: Madis Kõivu mälu-uuringud, algusest lõpuni
Kuidas peatada aega: kirjutuse olevik
Kirjutamine ja surm
Pidevus ja hetk
Kokkuvõtteks: kuidas kaardistada jutustatud aega
Collegium litterarum 15
Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002. – 192 lk.
ISBN 9985-865-12-X
Sisukord:
AARE PILV
KIVISILDNIKU “LIIVLASED” KIRJANDUSDISKURSUSE SÜNDMUSENA
SISSEJUHATUS lk. 9
I. “LIIVLASTE” TEHNILINE KIRJELDUS lk. 10
1. Juhan Liivilt pärinev tekstimaterjal lk. 11
2. Tsiteerimismehhaanika “Liivlastes” lk. 12
II. “LIIVLASED” SÜNDMUSENA KIRJANDUSLIKUS DISKURSUSES lk. 17
1. Teoreetilisi taustu lk. 17–23
2. Üldsituatsioon “Liivlaste” ümber lk. 24–29
3. Osalejad lk. 30–37
4. “Liivlaste” lugemisvõimalused ja tekstipiiride probleem lk. 38–45
5. Eesmärgid lk. 46–49
6. Vahendid. Vormi ja sisu suhe lk. 50–55
7. Võti. Žanr lk. 56–57
8. Normid lk. 58–61
KOKKUVÕTE 62–64
KIRJANDUS 65–68
KADRI TÜÜR
KOHT JA KOHATUS KARL RISTIKIVI ROMAANIDES “KÕIK, MIS KUNAGI OLI” JA “EI JUHTUNUD MIDAGI”
SISSEJUHATUS lk. 71–72
I. KOHATUD RAAMATUD lk. 73
“Kõik, mis kunagi oli” lk. 73–75
“Kultuurkroonikat” lk. 76–81
“Ei juhtunud midagi” lk. 82–83
Oodatud järg lk. 84–87
Kodumaal lk. 88–91
Kokkuvõtvalt lk. 92–93
II. KOHAD JA RAAMATUD lk. 94
Ruumiromaan lk. 94
Kronotoop lk. 95–97
Ruumi tähendus kunstilises tekstis lk. 98–102
Kirjandusgeograafia lk. 103–104
Ruum, paik ja koht lk. 105–106
Koha ja kohataju problemaatikast lk. 107–126
III. KOHAD RAAMATUIS lk. 127
Kohtade ja miljööde kujutused lk. 128
Palunurme lk. 128–143
Suvila looderannikul lk. 144–148
Tallinn lk. 149–150
Agul lk. 151–155
Tammikute maja lk. 156–157
Malmi maja lk. 157–161
Silbergleichi maja lk. 162–163
Leitnant Paju elukoht lk. 164–165
Baltisakslased lk. 166–168
Tartu lk. 169
Kohvikud lk. 169–170
Tänaval lk. 171–172
Üürituba lk. 173–174
Soome lk. 175–178
KOKKUVÕTTEKS lk. 179
Kohatuse tundmine lk. 179–180
Raamatute struktuurist lk. 181–186
KIRJANDUS lk. 187–192
Collegium litterarum 12
Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2000. – 400 lk.
ISBN 9985-865-05-7
Sisukord:
1. Pealkirjast, teemast. – Redaktsioonist lk. 7–15
2. Metsanurga ajalugu ja passionaarid lk. 16–40
3. Ristikivi sammupaar lk. 41–50
4. Krossi keeleloomest lk. 51–66
5. Arvelius – kirja-, kooli- ja keelemees lk. 67–81
6. Jacob Johann Malm ja makarooniline luule lk. 82–149
7. Mis mees ta on? lk. 150–177
8. Ja kui neid mehi ei ole lk. 178–217
9. Tuglas kirjandusteadlasena lk. 218–229
10. Kivikas hakkab peale ja lööb pihta lk. 230–249
11. Kärner kitseks “Loomingu” aias lk. 250–269
12. Mis järele jääb lk. 270–278
13. Harald Peep 26. III 1931 – 8. X 1998 lk. 279–283
14. “Semendivabrik” ei olnud lastekirjandus lk. 284 –296
15. Müüridest ja katusest lk. 297–318
16. Mööda bergmanntorusid Lutsust “Talveni” lk. 319–325
17. Suletud ruum tegevuspaigast kujundiks lk. 326–363
18. Kivisildniku kirjanike nimekiri – mis see on? lk. 364 –376
19. Lepik – põhjaeesti luuletaja? lk. 377–388
20. Bibliograafia lk. 389–391
Nimeregister lk. 392
Sari Oxymora, nr 3
Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1999. – 336 lk.
ISBN 9985-865-04-9
Sisukord:
Alustuseks lk. 7–14
I SAATEV SÕNA
1. Pealkiri lk. 15–61
2. Kunstnik ja nimi lk. 62
2.1. Kunst ja verbaalne invasioon lk. 62–68
2.2. Autori nimi lk. 69–86
3. Kunstnik ja müüt lk. 87–108
II KUNST JA SÕNA
4. Keel ja kunst lk. 109
4.1. Teos lk. 109–114
4.2. Platoni paradoks lk. 115–123
4.3. Sõna või pilt: meetodi puhtus ja kunstikeele vaikiv eitus lk. 124–126
4.4. Pilt kui sõna. Lingvistiline paradigma lk. 127–142
5. Ikoon lk. 143–159
6. Kiri lk. 160–176
7. Tähendus, teema ja “Laokoon” lk. 177–191
8. Kala: tegelase ja tegevuse küsimusi lk. 192–222
III VERBAALNE SÄNG. Kaastekst ja asetekst
8. Kunsti kriitika – kriitika kunst. Kaasteksti ja konteksti küsimus lk. 223–244
9. 1919, 1924. Kuidas sõnastada maali lk. 245–264
10. Kirjutatud maastik lk. 265
10.1. Ekfraas. Kujutamatu kujutamine lk. 266–272
10.2. Kujutamine ja kirjeldamine lk. 273–299
10.3. Kokkuvõtteid lk. 300–304
Kirjandus lk. 305–322
Nimeregister lk. 323–329
Summary lk. 330