uudised

Cultural Heterologies and Democracy II. Transitions and Transformations in Post-Socialist Cultures in the 1980s and 1990s

Cultural Heterologies and Democracy II. Transitions and Transformations in Post-Socialist Cultures in the 1980s and 1990s

Programme:

*

The conference “Cultural heterologies and democracy II” will take place at the Estonian Academy of Arts (Põhja puiestee 7, Tallinn, Estonia).

Confirmed keynote speakers:
Marju Lauristin (professor emeritus, University of Tartu, Estonia)
Dorota Kołodziejczyk (University of Wrocław, Poland)
Gulnaz Sharafutdinova (King’s College London, UK)

The conference will be held in English.

To register, please fill out this form. Registration deadline June 10, 2024.

Conference fee is 100 € for waged academics and 50€ for students and the unwaged. Participation is free for Ukrainians. 

For further information, please contact us at regina-nino.mion@artun.ee (Regina-Nino Mion).

*

The 1980s and 1990s were marked by events around the world that radically changed the political order, people’s beliefs and attitudes, and the entire cultural and intellectual orientation of much of the globe. The fall of the Berlin Wall, the collapse of the Soviet Union, and the end of the Cold War stand out as the most important changes, in the shadow of which the events in Yugoslavia and important changes elsewhere are often overlooked by European commentators. These events, taken as a whole, have been seen as part of broader processes of democratization, even as, at the same time, this period was also marked by outbreaks of extreme nationalism and radical religious ferment.

The planned conference invites participants to reflect on the following questions:
– In what ways does democracy manifest itself in the culture of the transitional period of the 1990s?
– What are the common features and differences of the transition period in different post-socialist countries?
– What different theoretical frameworks can be used to analyze the culture of this period?
– What are the new forms of cultural negotiation between different cultural traditions and elements?
– How might we describe the way cultural imaginaries and experiences of temporality have changed?
– Which transgressive tendencies arose to challenge the narrative of imaginary unity between different cultural spheres?
– How is one to describe the dynamic of the forces at play in the transition between the mentality of social collectivism and the new liberal individualism?
– How, if at all, has the Russian invasion of Ukraine on 24 February 2022 altered understandings of the transition period and its narratives?

Organizing Committee
Virve Sarapik, Estonian Academy of Arts
Epp Annus, Tallinn University
Luule Epner, Tallinn University
Regina-Nino Mion, Estonian Academy of Arts
Jaak Tomberg, University of Tartu
Piret Viires, Tallinn University

The conference is being organized by the Research Group of Contemporary Estonian Culture, which unites scholars from the Estonian Academy of Arts, Tallinn University and the University of Tartu. The research is funded by the project PRG636 “Patterns of Development in Estonian Culture of the Transition Period (1986–1998).”

Jaak Tomberg sai kirjanduse sihtkapitali aastapreemia

Jaak Tomberg sai kirjanduse sihtkapitali aastapreemia

Nüüdiskultuuri uurimise töörühma põhitäitja ning eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tomberg pälvis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kirjanduspreemia esseistika kategoorias. Auhinna tõi möödunud aastal ilmunud Jaagu ulmekirjanduse teemaline monograafia “Kuidas täita soovi: realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime”.

Jaak ütles ERRile, et ta tahtis oma raamatuga “kõigutada seda laialt levinud ja sügavale juurdunud eelarvamust, et utoopiline unistamine lõppeb halbade tagajärgedega. Vastupidi – halbade tagajärgedega lõpeb see, kui me ei unista utoopiliselt.”

Žürii kommentaar: «Jaak Tombergi kirjandusteaduslik tulevärk võib esialgu tunduda raskesti «läbi hammustatav», aga kui kord juba lugemisega alustada, siis veab see enesega kiiresti kaasa. Tomberg esindab seda akadeemilise kirjutamise laadi, mis oma arutluste taustaks olevaid käsitlusi kenasti lauale laotades ei jäta neid sinna vedelema, vaid põimib viited neile sobilikult kokku analüüsidega. Ulme, kliima, düstoopia, tehnika viimane sõna, poeetika ning nende mitmetasandilised seosed võiks huvitada nii ulmesõpru kui ka kirjandusteoreetikuid, kuid tegelikult kõiki, kes ei piirdu mööda latvu laskmisega.»

Loe ka ERRi väikest intervjuud Jaaguga.

Indrek Ojam kaitseb doktoritöö “Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan”

Indrek Ojam kaitseb doktoritöö “Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan”

Nüüdiskultuuri uurimise töörühma uurija ning Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli doktorant Indrek Ojam kaitseb oma doktoritöö “Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan” 18. jaanuaril 2024 von Bocki majas Ülikooli 16, auditooriumis 109.

Juhendaja:
kaasprofessor Jaak Tomberg (Tartu Ülikool)

Oponendid:
Dr. Epp Annus (Tallinna Ülikool)
Dr. Cornelius Hasselblatt (Gröningeni Ülikool)

Töö on loetav ja allalaetav siit.

CALL FOR PAPERS: Transitions. Annual conference of Science Fiction Research Association, 2024

CALL FOR PAPERS: Transitions. Annual conference of Science Fiction Research Association, 2024

When things are changing too quickly, you don’t have any place to stand from which to imagine a very elaborate future.” – William Gibson

“Science Fiction is the literature of change,” Veronica Hollinger memorably noted, “but change is exactly what now defines the present. It no longer guarantees the future as the site of meaningful difference.” Indeed, Heraclitus’ famous statement that change is the only constant in life can nowadays be felt on a myriad of levels and scales, and with a special kind of artificially enhanced intensity. Indeed, it looks like what we’ve come to expect from the future is no longer a linear progression towards – or a gradual fulfillment of – some ideals, but simply more and more unprecedented change. Accelerated technological development, together with large geopolitical conflicts and multiple crises on a global scale have generated a permanent atmosphere of instability and unpredictability, resulting in a strong sense of collective cognitive vertigo. In parallel, there’s a strong yearning for utopian change, equally unsettling in its apparent unimaginability and unattainability, and evidence of a deeper standstill of capitalist realism lurking underneath the surface acceleration. How to grapple with and make sense of all this change? How to reduce the vertigo to be able to enact real change? One possible way, suggested by SF as a form, is to take Heraclitus seriously and focus on the moments and processes of change itself: that is, on transitions.

SF has long been a powerful medium for representing, envisioning, exploring, and critically reflecting upon transitions of all kinds: from mind-bending technological leaps to radical societal upheavals, from personal transformations to global paradigm shifts. Some transitions are visible and explicit, others implicit and recognized in retrospect. Some are planned or desired, others accidental or enforced. And multiple transitions can be related to each other in very complex ways. The genre has developed its own distinct poetic, representational and metaphorical capabilities to make our real-life transitions visible, to reflect upon and make sense of them. But transitions can also happen to science fiction as it traverses history, interacts with other forms, and shifts its position in the contemporary genre system: from one ideological or discursive formation to another, from national to global arena, from genre to mainstream, and so on.

Thus, “Transitions” seeks to discuss all kinds of transitions as the thematic, narrative, formal, historical, philosophical driving force behind SF: both how SF envisions transitions, and how the representation of transitions critically and metaphorically reflects upon our own. We invite papers on all forms and genres of science fiction in relation to transitions, including but not limited to literature, music, film, games, design, and art. We strive for a diversity of voices and perspectives from any and all disciplines and career stages. While papers on any subject in SF are welcome, we especially encourage topics that resonate with the overall conference theme, including but not limited to SF and:

  • Technological Evolution: how does SF frame the transitions brought about by technological innovations? What impact do these transitions have on society, ethics, and human identity?
  • Cultural Shifts: how does SF reflect upon and influences cultural transitions, from changing norms and values to shifts in representation, diversity, and inclusion (of e.g., BIPOCs/BAMEs, LGBTQIA2S+ peoples).
  • Political and Social Revolutions: the representation of revolutions, political transitions, and social movements (especially, but not only migrants and diasporic communities, working-class and other groups seeking economic justice) in science fiction narratives. 
  • Temporal and Spatial Transitions: time travel, alternate histories, parallel universes, and spatial shifts in science fiction.
  • Bodies and Identities: transitions in bodily forms, genders, identities, and abilities, including cyborgs, posthumans and non-human entities, uncanny bodies.
  • Planetary and Environmental Changes: SF’s engagement with ecological transitions, climate change, terraforming, and the portrayal of life on evolving worlds. 
  • Futuristic Transitions: utopian and dystopian futures, (post)apocalyptic transitions, alien contact, and integration.
  • Global Market Transitions:  from a niche genre to the globally dominant mass cultural genre, including the expansion and demographic shifts of its writers, readers, producers, and markets. 
  • Poetics of Transition: narrative strategies to represent transitions in SF, the poetics of transitional moments.
  • Narrative and Genre Evolution: how do SF’s genres, styles, and storytelling techniques transition over time, and how these changes reflect societal and cultural dynamics.
  • Transitions between Media and Platforms: the shifts in science fiction across different media, such as literature, film, television, comics, video games, and emerging digital platforms.
  • Changes in SF studies and teaching.

Confirmed keynote speakers: Anindita Banerjee (Cornell University), Bogi Takács (The University of Kansas), Meelis Friedenthal (University of Tartu)

Besides proposals for individual presentations and preformed panels, non-traditional formats (roundtable, artistic research, participatory formats, etc.) are welcome. For individual presentations, we ask for an abstract of 300 words and a short bio (150 words). For preformed panels we request a proposal (single file) that includes a 300-word summary of the panel topic, abstracts of 200 words for each contribution, and bio notes (150 words) for all participants.

 Please send all submissions to sfra2024@ut.ee by November 24, 2023

We want to create active discussions during and between panels, and thus strongly encourage an onsite presence. Nevertheless, hybrid access and participation will be available in all panels.

The SFRA awards a limited number of travel grants of up to $500 (US) for SFRA members attending the conference in person. For more information on these grants, please click here

All participants must be members of the Science Fiction Research Association and pay the conference registration fee.

See homepage of the conference for more information.

Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”

1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.

„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.

Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?

„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.

„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.

30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali (Harju 1) sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” raames arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.

Teesid (pdf)

Konverentsi kava:

10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)

12.00–13.00 Kohvipaus

13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus

15.00 –15.30 Kohvipaus

15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime

Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime

Studia litteraria Estonica 24. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023, 308 lk.

See raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.

Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.

KUTSE ESINEMA KONVERENTSIL: Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

KUTSE ESINEMA KONVERENTSIL: Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”

1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.

„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.

Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?

„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.

„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.

30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali (Harju 1) sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” raames arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.

Palume teatada oma nõusolekust osaleda ja saata esialgne pealkiri 16. maiks 2023. Täpsustatud pealkirja ja lühikesi teese ootame 16. septembriks 2023. Orienteeruv ettekande pikkus 20 minutit, lisaks diskussioon 10 minutit.

Vastused palume saata ühele allolevast aadressist:
Piret Viires piret.viires@tlu.ee
Epp Annus epp.annus@gmail.com
Mari Laaniste mari.laaniste@artun.ee

Konverentsi korraldavad: nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ning Eesti Kirjanike Liit.

Toetab Eesti Teadusagentuuri projekt PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“

Taavi Remmel kaitses doktoritöö „Kirjandus kvantteooria mõjuväljas“

Taavi Remmel kaitses doktoritöö „Kirjandus kvantteooria mõjuväljas“

Nüüdiskultuuri uurimise töörühma liige ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Taavi Remmel kaitses oma doktoritöö „Kirjandus kvantteooria mõjuväljas“ Tallinna Ülikooli saalis M-648

Doktoritöö juhendaja:
Piret Viires, Tallinna Ülikooli professor

Oponendid:
Tiina Ann Kirss, Tartu Ülikooli vanemteadur
Piret Kuusk, Tartu Ülikooli kaasprofessor

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

“Öelda kõike ja igal viisil”*. Tartu eksperimentaalsus 1988-2010

“Öelda kõike ja igal viisil”*. Tartu eksperimentaalsus 1988-2010

Siirdeperioodide sotsiopoliitiline määramatus on olnud viljakas keskkond erinevat liiki eksperimentaalse loomingu esilekerkimiseks. Me näeme seda esiteks 1910. ja 1920. aastatel ja teiseks 1960. aastatel nii Eestis kui Euroopas, Venemaal ja mujal. Vähemalt Eestis ja mujal Ida-Euroopas ei olnud erandiks ka 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate murranguperiood, kui nii kunstis kui kirjanduses ammutas uus põlvkond inspiratsiooni varasemate siirdeaegade eksperimentaalsest loomingust ning otsis ka uusi väljendusvahendeid. Uue loomingulise hingamise said ka vanemate põlvkondade avangardistid, kes vahepealsel ajal ei olnud loominguliselt aktiivsed või teostasid end traditsioonilisemates ja turvalisemates formaatides. See taasiseseisvumise ajal hoo sisse saanud eksperimentaalse loomingu laine jätkus veel ka 2000. aastatel ning hääbus 2010. aastate algul.

Iseäranis produktiivseks eksperimentalistika-keskuseks kujunes Tartu linn, mis oli selles osas Tallinnaga nii kvanti- kui kvalitatiivselt vähemalt võrdväärne. Tartus asutati näiteks uus-sürrealistlik kunstirühmitus Para ’89. 1992-1999 toimusid seal rahvusvahelised kunstifestivalid Dionysia. Siirdeperioodi eesti kirjanduse üks olulisemaid nähtusi oli rühmitus Hirohall (1988-1991), kuhu kuulusid Kivisildnik, K. M. Sinijärv, Kauksi Ülle, Valeria Ränik ja Jüri Ehlvest. Hirohalliga oli seotud ka 1989. aastal asutatud Eesti Kostabi-$elts ja kaudsemalt 1991-1993 ilmunud kultuurileht Kostabi. Kirjandusliku eksperimentaalsuse teine laine kerkis esile 1990. aastate lõpus, rühmituste Erakkond ja Tartu NAK mitme autori näol. Teatri vallast võib peamise näitena tuua Tartu Teatrilabori (2000-2003). Tartu eksperimentaalse hoo lõpuosas domineeris interdistsiplinaarne rühmitus eksp, mis tegutses aktiivselt aastatel 2006-2010, ent mille mitmed liikmed (Erkki Luuk, Kiwa, Martiini) võrsusid loojatena just siirdeperioodist. Nende tuntumate näidete kõrval ja vahel on veel hulk vähemorganiseerunud seltskondi ja ka üksikautoreid, kes seltskondadest pole eriti hoolinud, näiteks Valdur Mikita.

Et Tartu eksperimentaalsus pole just varjusurmas, tõestab muu hulgas Jaan Malini ning aastast 2019 Siim Lille veetud festival Hullunud Tartu, kunstnik Kiwa 2014. aastal asutatud ja praeguseni tegutsev kirjastus ;paranoia ning mõned muudki sündmused ja tegutsejad. Teisest küljest võib ent täheldada tendentsi, mille järgi kunagised eksperimentalistid on end teostanud märksa konservatiivsemas vormis või ka sisus (Valdur Mikita, Paavo Matsin)

Meile tundub seega, et aeg on küps teha tagasivaade tollele vabaduseajale Tartus. Sellega seoses korraldab Nüüdiskultuuri uurimise töörühm sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” kuuluva konverentsi neljapäeval, 12. mail Tartus, Prima Vista kirjandusfestivali ajal Tartu Ülikooli vana anatoomikumi rotundis.

_____

* Jacques Derrida, “Acts of Literature”, Routledge, 1992: 36. “Lääne kirjandus oma üsnagi uusaegses vormis seostub õigusega öelda kõike ning seostub kahtlemata ka tänapäevase demokraatia idee tekkega. Ta ei sõltu kehtivast demokraatiast ega ole minu jaoks lahutatav sellest, mis üldse sünnitab demokraatia – selle kõige laiemas (ja kahtlemata alles saabuvas) tähenduses.” (Samas: 37.)

Teesid (pdf)



Konverentsi kava:

12.00
Kogunemine ja avasõnad (mp3)

12.30 – 14.00
Taavi Hallimäe, Jüri Ehlvesti peategelase paranoia kui sümptom profanatsiooni võimatusest (mp3)
Gregor Taul, Pohhui, carpe diem täiega! Eha tänava poistest ja tüdrukutest 2007-2009 (mp3)
Kiwa, Oksekott ja Sopajuga. Tartu eksp 1988-1995 (mp3)

14.00 – 14.15 Kohvi, tee

14.15 – 15.15
Liis Kibuspuu, Siirdeaja eelmängud: Tartu aktsionistid 1983–1986 (mp3)
Andrus Laansalu, 14nü : ambientkirjandus koondub punktiks (mp3)

15.15 – 16.00
Lõuna

16.00 – 18.00
Anneli Leinpere, (Mitte)rühmituse eksp postmodernistlik orientiir normaalsetel nullindatel (mp3)
Sven Vabar, Pehmed kohad võrgustiku eksp loomingus (mp3)
Erkki Luuk, Jaan Lüsi salajane pärand (mp3)
Arutelu, juhatab Berk Vaher (mp3)

18.00
Raamatuesitlused:
Erkki Luuk, artiklikogu “(Üli)reaalsuse päritolu”. Vabamõtlejad, nr 6. Tartu: Vabamõtleja, 2022
Pilt tänapäeva kultuuris. Võitlusvälja laienemine. Etüüde nüüdiskultuurist, nr 9. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021.

Ülekanne Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/98063117895?pwd=L0d3Ly9teW44UGw0cjJ4aytmSmFEdz09

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Prima Vista

Siirdeaja kultuuripoliitikad. Konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”

Siirdeaja kultuuripoliitikad. Konverents sarjast “Etüüde nüüdiskultuurist”

Teesid (pdf)

Esmaspäeval, 24. mail leiab Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) ning Zoomis aset sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” järjekorras viieteistkümnes konverents, “Siirdeaja kultuuripoliitikad”.

Eesti Vabariigi taasloomine 1991. aastal tähendas muuhulgas uuele riigile ja ühiskonnale kohase kultuuripoliitika kujundamise algust teiseneval ja mitmekesistuval kultuurimaastikul. Siirdeajal (~1986–1998), mil kultuuripoliitika püüdis sammu pidada senistest raamidest vabanemise järel pulbitseva, oluliselt omaalgatuslikuma kultuuripraktikaga, pandi dialoogis demokratiseeruva kultuuriväljaga alus praegusele Eesti kultuuripoliitikale. See paljutahkne aeg tähistas ühtlasi nõukogude kultuuripoliitika lõppu: likvideeriti või kujundati ümber vanad kultuuriinstitutsioonid; asutati uusi, nii riiklike kui ka eraalgatuslikke institutsioone; teisenesid vastav seadusloome ja kultuuri rahastusmudelid.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada siirdeaja kultuuripoliitilisi muutusi ning hinnata kriitiliselt, millised huvid, tegurid ja algatused neid kujundasid, millised toonastest otsustest, loodud või uuenenud institutsioonidest, rahastusskeemidest ja seadustest kujunesid uue iseseisvusaja kultuuripoliitilisteks nurgakivideks ja milline oli nende mõju, ent ka seda, milliseid valikuid oleks toona võinud ehk ka teisiti teha ning millised huvitavad plaanid ei saanudki paraku teoks. Samuti kutsume üles arutlema selle üle, milline oli kultuuriringkondade mõju siirdeaja poliitikale laiemalt ja üldse kultuuri roll toonases tormiliselt teisenevas ühiskonnas.

Kavas olevad juhtumiuuringud ja vestlusringid puudutavad teemasid nagu tsensuuri lõppemine, Kultuurkapitali taasrajamine, loomeliitude muutuv roll ja kohanemine uuenevas ühiskonnas, kirjastamise üleminek turumajandusele, vaba kultuurimeedia, teatrite, muuseumide jt institutsioonide ja struktuuride teisenemine, jne. Konverents toimub hübriidvormis: piiratud hulk kuulajaid saab osaleda kohapeal (eelregistreerimise teave allpool), konverentsi Zoomi kantakse üle ka EKA TV-s.


Konverentsi kava:

10:30 Kogunemine ja kiirtestid

11.00 Virve Sarapik. Sissejuhatus
11.10 Paul-Eerik Rummo. Sai pisut siirdutud jah
11.40 Ainiki Väljataga. Kulkat ehitamas 1994–1997. Reministsentse ja tagantjärgi tarkust
12.10 Rein Veidemann. Ajakiri Vikerkaar. Avangutest institutsioonini

12.40 Paus

13.00 Maarja Lõhmus. Otsene ja kaudne tsensuur ning selle moondused maailma-avalikkusest varjul
13.30 Krista Kaer. Vaimustavad võimalused ja vigadest õppimine. Kirjastamine üheksakümnendatel aastatel
14.00 Ott Karulin. Kas teisiti saanuks õigemini ehk repertuaariteater kui ankur
14.30 Anneli Saro. Teater pöördub Läände. Eesti teatripoliitika siirdeajal

15.00 Lõunapaus

16.00 Paneelvestlus “Kultuuriajakirjandus ja -meedia “ülbetel” 1990ndatel ehk mida kõike oli võimalik kümnendi muutuvates oludes kultuurielu kajastades korda saata”. Osalejad: Mari Kartau, Andrus Laansalu, Barbi Pilvre ja Johannes Saar. Moderaator: Katrin Kivimaa

17.00 Paneelvestlus “1990ndad – märkamatu teatriuuendus?”. Osalejad: Peeter Jalakas, Andres Noormets, moderaator: Andrus Laansalu

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

NB! Publiku eelregistreerimine: https://forms.gle/DEqgRzFaKNhft2we8