uudised

KADUNUD AJAS NAGU PISARAD VIHMAS. Sümpoosion postmodernismist üleminekuajal ja nüüd

KADUNUD AJAS NAGU PISARAD VIHMAS. Sümpoosion postmodernismist üleminekuajal ja nüüd

Üleminekuperiood Nõukogude Liidu lagunemisest taasiseseisvunud Eesti kehtestumiseni oli paljuski ainulaadne ja erandlik aeg. See oli ajaloolise avatuse aeg, kus üks asjade kord oli lakanud olemast, kuid teine alles käivitumas. See oli vaimsete ja kunstiliste võimaluste plahvatusliku paljunemise aeg, mis siis, et vahendeid nende võimaluste teostamiseks nappis. Ning just sellesse aega maabus uue kultuuriloogikana postmodernism, mis tõotas ehk veel üht teistlaadi mitmekesisust, paljusust ja vabadust. Segane asi saabus segasesse aega ning hakkas seal tekitama iselaadset resonantsi. Mis see oli või kui palju seda üldse oli? Sümpoosionil KADUNUD AJAS NAGU PISARAD VIHMAS võtsid sõna eesti kultuuritegelased ja -uurijad, et anda oma vaatenurk sellele, mis õhku neil segastel aegadel hingati, ning milline oli nende jaoks postmodernismi tähendus siis ja milline on see nüüd.


KAVA:

11–12:30 I sessioon
Peeter Laurits / Ene-Liis Semper / Janek Kraavi / Kiwa / Tõnis Kahu /
Barbi Pilvre

12:30–13 Kohvipaus

13–14:30 II sessioon
Hanno Soans / Virve Sarapik / Luule Epner / Andrus Laansalu / Piret
Viires / Marju Lauristin

14:30–15:30 Lõunapaus

15:30–17 III sessioon
Hasso Krull / Märt Väljataga / Valle-Sten Maiste / Epp Annus / Raili
Marling / Aare Pilv

17–20 Vastuvõtt (Lossi 3 fuajees)


Täispikkuses videod kogu sümpoosionist:
I sessioon
II sessioon
III sessioon


Pildigalerii


Janek Kraavi eksklusiivne slideshow sümpoosionile:

Loader Loading…
EAD Logo Taking too long?

Reload Reload document
| Open Open in new tab

Download [13.18 MB]


Sümpoosioni jaoks valminud Peeter Lauritsa disainid:


Sümpoosioni korraldas TÜ kultuuriteaduste instituut ja ülikoolidevaheline nüüdiskultuuri uurimise töörühm. Toetas Eesti Teadusfondi grant PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“

Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November

Tondid, hundid, tõved ja katk. Rehepapp ehk November

Teesid


Konverentsi kava:

11.00–11.15 Kohv ja avasõnad

11.15–12.45
Andres Kõnno ja Teet Teinemaa, Rehepapi 150 aastat: eelajaloolise ja ajaloolise kultuurikonteksti tõlgendamise väljakutsed
Andres Adamson, Võimalik vaatenurk: Andrus Kivirähki „Rehepapp“ kui paroodia nõukogudeaegsest Eestist ja eestlastest selles
Kristiina Rebane ja Kaia Sisask, Andrus Kivirähki „Rehepapp“ prantsuse ja itaalia keeles: originaali ja tõlgete loodud tekstuaalsete maailmade võrdlus

12.45–13.00 Paus

13.00–14.30
Marju Kõivupuu. Rehepapi mütorealismi tõde ja õigus
Olga Pilate. Müüditeadvuse sähvatuste võrdlus Linda Nemera romaanis „Riia nõiad“ ja Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november“
Loone Ots. Liha ja veri, rasv ja nahk. Inimkeha Andrus Kivirähki käsitluses: romaan „Rehepapp“ ja teised teosed

14.30–15.30 Lõunapaus

15.30–17.30
Ott Heinapuu. Kui hirmus on „Rehepapi“ ilm?
Marek Volt. Libahundi esteetika
Hans Alla. Maa (pära)sool. „November“ ja estoploitaiton
Andrus Laansalu. Rehepapp ja Vanapaber

17.30–18.00 Arutelud ja sõnavõtud

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

Cultural Heterologies and Democracy II. Transitions and Transformations in Post-Socialist Cultures in the 1980s and 1990s

Cultural Heterologies and Democracy II. Transitions and Transformations in Post-Socialist Cultures in the 1980s and 1990s

The conference “Cultural heterologies and democracy II” took place at the Estonian Academy of Arts (Põhja puiestee 7, Tallinn, Estonia).

Keynote speakers’ presentations:
Marju Lauristin (professor emeritus, University of Tartu, Estonia),
“Analyzing Culture in Transforming Society: A Morphogenetic View” (video)
Dorota Kołodziejczyk (University of Wrocław, Poland),
“The Relentless Law of Recurrence: Right Populism Against Postcommunist Anarchic Heterotopias” (video)
Gulnaz Sharafutdinova (King’s College London, UK),
“The Post-Soviet Cultural Mélange: Looking for the Missing Ingredient in Russia and Beyond” (video)

Abstracts

Programme

*

The 1980s and 1990s were marked by events around the world that radically changed the political order, people’s beliefs and attitudes, and the entire cultural and intellectual orientation of much of the globe. The fall of the Berlin Wall, the collapse of the Soviet Union, and the end of the Cold War stand out as the most important changes, in the shadow of which the events in Yugoslavia and important changes elsewhere are often overlooked by European commentators. These events, taken as a whole, have been seen as part of broader processes of democratization, even as, at the same time, this period was also marked by outbreaks of extreme nationalism and radical religious ferment.

The planned conference invites participants to reflect on the following questions:
– In what ways does democracy manifest itself in the culture of the transitional period of the 1990s?
– What are the common features and differences of the transition period in different post-socialist countries?
– What different theoretical frameworks can be used to analyze the culture of this period?
– What are the new forms of cultural negotiation between different cultural traditions and elements?
– How might we describe the way cultural imaginaries and experiences of temporality have changed?
– Which transgressive tendencies arose to challenge the narrative of imaginary unity between different cultural spheres?
– How is one to describe the dynamic of the forces at play in the transition between the mentality of social collectivism and the new liberal individualism?
– How, if at all, has the Russian invasion of Ukraine on 24 February 2022 altered understandings of the transition period and its narratives?

Organizing Committee
Virve Sarapik, Estonian Academy of Arts
Epp Annus, Tallinn University
Luule Epner, Tallinn University
Regina-Nino Mion, Estonian Academy of Arts
Jaak Tomberg, University of Tartu
Piret Viires, Tallinn University

The conference is being organized by the Research Group of Contemporary Estonian Culture, which unites scholars from the Estonian Academy of Arts, Tallinn University and the University of Tartu. The research is funded by the Estonian Research Council Grant PRG636 “Patterns of Development in Estonian Culture of the Transition Period (1986–1998).”

Conference sponsors:

TRANSITIONS. Annual conference of Science Fiction Research Association, 2024

TRANSITIONS. Annual conference of Science Fiction Research Association, 2024

When things are changing too quickly, you don’t have any place to stand from which to imagine a very elaborate future.” – William Gibson

“Science Fiction is the literature of change,” Veronica Hollinger memorably noted, “but change is exactly what now defines the present. It no longer guarantees the future as the site of meaningful difference.” Indeed, Heraclitus’ famous statement that change is the only constant in life can nowadays be felt on a myriad of levels and scales, and with a special kind of artificially enhanced intensity. Indeed, it looks like what we’ve come to expect from the future is no longer a linear progression towards – or a gradual fulfillment of – some ideals, but simply more and more unprecedented change. Accelerated technological development, together with large geopolitical conflicts and multiple crises on a global scale have generated a permanent atmosphere of instability and unpredictability, resulting in a strong sense of collective cognitive vertigo. In parallel, there’s a strong yearning for utopian change, equally unsettling in its apparent unimaginability and unattainability, and evidence of a deeper standstill of capitalist realism lurking underneath the surface acceleration. How to grapple with and make sense of all this change? How to reduce the vertigo to be able to enact real change? One possible way, suggested by SF as a form, is to take Heraclitus seriously and focus on the moments and processes of change itself: that is, on transitions.

SF has long been a powerful medium for representing, envisioning, exploring, and critically reflecting upon transitions of all kinds: from mind-bending technological leaps to radical societal upheavals, from personal transformations to global paradigm shifts. Some transitions are visible and explicit, others implicit and recognized in retrospect. Some are planned or desired, others accidental or enforced. And multiple transitions can be related to each other in very complex ways. The genre has developed its own distinct poetic, representational and metaphorical capabilities to make our real-life transitions visible, to reflect upon and make sense of them. But transitions can also happen to science fiction as it traverses history, interacts with other forms, and shifts its position in the contemporary genre system: from one ideological or discursive formation to another, from national to global arena, from genre to mainstream, and so on.

Thus, “Transitions” seeked to discuss all kinds of transitions as the thematic, narrative, formal, historical, philosophical driving force behind SF: both how SF envisions transitions, and how the representation of transitions critically and metaphorically reflects upon our own. We invited papers on all forms and genres of science fiction in relation to transitions, including but not limited to literature, music, film, games, design, and art. We strived for a diversity of voices and perspectives from any and all disciplines and career stages. While papers on any subject in SF were welcome, we especially encouraged topics that resonated with the overall conference theme, including but not limited to SF and:

  • Technological Evolution: how does SF frame the transitions brought about by technological innovations? What impact do these transitions have on society, ethics, and human identity?
  • Cultural Shifts: how does SF reflect upon and influences cultural transitions, from changing norms and values to shifts in representation, diversity, and inclusion (of e.g., BIPOCs/BAMEs, LGBTQIA2S+ peoples).
  • Political and Social Revolutions: the representation of revolutions, political transitions, and social movements (especially, but not only migrants and diasporic communities, working-class and other groups seeking economic justice) in science fiction narratives. 
  • Temporal and Spatial Transitions: time travel, alternate histories, parallel universes, and spatial shifts in science fiction.
  • Bodies and Identities: transitions in bodily forms, genders, identities, and abilities, including cyborgs, posthumans and non-human entities, uncanny bodies.
  • Planetary and Environmental Changes: SF’s engagement with ecological transitions, climate change, terraforming, and the portrayal of life on evolving worlds. 
  • Futuristic Transitions: utopian and dystopian futures, (post)apocalyptic transitions, alien contact, and integration.
  • Global Market Transitions:  from a niche genre to the globally dominant mass cultural genre, including the expansion and demographic shifts of its writers, readers, producers, and markets. 
  • Poetics of Transition: narrative strategies to represent transitions in SF, the poetics of transitional moments.
  • Narrative and Genre Evolution: how do SF’s genres, styles, and storytelling techniques transition over time, and how these changes reflect societal and cultural dynamics.
  • Transitions between Media and Platforms: the shifts in science fiction across different media, such as literature, film, television, comics, video games, and emerging digital platforms.
  • Changes in SF studies and teaching.

Confirmed keynote speakers were Bogi Takács Perelmutter (The University of Kansas) and Meelis Friedenthal (University of Tartu); special guests were Olga Moskvina and George Ziets and Cory Doctorow.

See homepage of the conference for program, extensive photo gallery and more information.

Jaak Tomberg sai kirjanduse sihtkapitali aastapreemia

Jaak Tomberg sai kirjanduse sihtkapitali aastapreemia

Nüüdiskultuuri uurimise töörühma põhitäitja ning eesti kirjanduse kaasprofessor Jaak Tomberg pälvis kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kirjanduspreemia esseistika kategoorias. Auhinna tõi möödunud aastal ilmunud Jaagu ulmekirjanduse teemaline monograafia “Kuidas täita soovi: realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime”.

Jaak ütles ERRile, et ta tahtis oma raamatuga “kõigutada seda laialt levinud ja sügavale juurdunud eelarvamust, et utoopiline unistamine lõppeb halbade tagajärgedega. Vastupidi – halbade tagajärgedega lõpeb see, kui me ei unista utoopiliselt.”

Žürii kommentaar: «Jaak Tombergi kirjandusteaduslik tulevärk võib esialgu tunduda raskesti «läbi hammustatav», aga kui kord juba lugemisega alustada, siis veab see enesega kiiresti kaasa. Tomberg esindab seda akadeemilise kirjutamise laadi, mis oma arutluste taustaks olevaid käsitlusi kenasti lauale laotades ei jäta neid sinna vedelema, vaid põimib viited neile sobilikult kokku analüüsidega. Ulme, kliima, düstoopia, tehnika viimane sõna, poeetika ning nende mitmetasandilised seosed võiks huvitada nii ulmesõpru kui ka kirjandusteoreetikuid, kuid tegelikult kõiki, kes ei piirdu mööda latvu laskmisega.»

Loe ka ERRi väikest intervjuud Jaaguga.

Indrek Ojam kaitseb doktoritöö “Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan”

Indrek Ojam kaitseb doktoritöö “Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan”

Nüüdiskultuuri uurimise töörühma uurija ning Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli doktorant Indrek Ojam kaitseb oma doktoritöö “Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan” 18. jaanuaril 2024 von Bocki majas Ülikooli 16, auditooriumis 109.

Juhendaja:
kaasprofessor Jaak Tomberg (Tartu Ülikool)

Oponendid:
Dr. Epp Annus (Tallinna Ülikool)
Dr. Cornelius Hasselblatt (Gröningeni Ülikool)

Töö on loetav ja allalaetav siit.

Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”

1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.

„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.

Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?

„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.

„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.

30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali (Harju 1) sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” raames arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.

Teesid (pdf)

Konverentsi kava:

10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)

12.00–13.00 Kohvipaus

13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus

15.00 –15.30 Kohvipaus

15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime

Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime

Studia litteraria Estonica 24. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023, 308 lk.

See raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.

Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.

KUTSE ESINEMA KONVERENTSIL: Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

KUTSE ESINEMA KONVERENTSIL: Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30

“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”

1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.

„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.

Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?

„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.

„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.

30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saali (Harju 1) sarja „Etüüde nüüdiskultuurist” raames arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.

Palume teatada oma nõusolekust osaleda ja saata esialgne pealkiri 16. maiks 2023. Täpsustatud pealkirja ja lühikesi teese ootame 16. septembriks 2023. Orienteeruv ettekande pikkus 20 minutit, lisaks diskussioon 10 minutit.

Vastused palume saata ühele allolevast aadressist:
Piret Viires piret.viires@tlu.ee
Epp Annus epp.annus@gmail.com
Mari Laaniste mari.laaniste@artun.ee

Konverentsi korraldavad: nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ning Eesti Kirjanike Liit.

Toetab Eesti Teadusagentuuri projekt PRG636 „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986–1998)“

Taavi Remmel kaitses doktoritöö „Kirjandus kvantteooria mõjuväljas“

Taavi Remmel kaitses doktoritöö „Kirjandus kvantteooria mõjuväljas“

Nüüdiskultuuri uurimise töörühma liige ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Taavi Remmel kaitses oma doktoritöö „Kirjandus kvantteooria mõjuväljas“ Tallinna Ülikooli saalis M-648

Doktoritöö juhendaja:
Piret Viires, Tallinna Ülikooli professor

Oponendid:
Tiina Ann Kirss, Tartu Ülikooli vanemteadur
Piret Kuusk, Tartu Ülikooli kaasprofessor

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.