collections

Pdfs of articles (external link)

Contents:

Foreword
Tiina Ann Kirss

Articles:

Theatre: Stability and Dynamics
Luule Epner, Anneli Saro

Theatre – a Building, a Company, an Art Form: Terminology versus Reality. Teater – maja, trupp, kunstiliik: terminoloogia versus reaalsus
Willmar Sauter

Hamlet’s Being and Not-Being − Dynamics of the Aesthetic Object of Theatrical Performance. Hamleti olemine ja mitte-olemine − teatrietenduse esteetilise objekti dünaamika
Mariusz Bartosiak

Clichés of Theatrical Gesture in the Recent History of Latvian Theatre. Žestide klišeed läti teatri lähiajaloos
Valda Cakare

Effect of Tradition and Innovation on an Actor’s Work Over Time: The example of Salme Reek. Traditsiooni ja uuenduse mõju näitlejaloomingule läbi aja: Salme Reegi näide
Eike Värk

Improvisation Theatre Performance as Maintaining and Breaking Cultural Model Narratives. Artiklis uuritakse, kuidas improvisatsiooniteater ja seda žanri harrastavad trupid kannavad edasi teatud tüüpi kultuurilisi narratiive, mida samas mõjutavad reaalsed
Reetta Jokinen

On Nomadism. Nomadismist
Knut Ove Arntzen

The Shifting Point: Rewriting the Theatre Tradition on the Margins of Postmodern Culture. Nihkuv vaatepunkt: teatritraditsiooni ümberkirjutamine postmodernistliku kultuuri äärealadel
Jurgita Staniškyte

Building in the Daytime, Demolishing at Night. Päeval ehitades, öösel lõhkudes
Jaak Rähesoo

The Dynamics of the Estonian Theatre System: in Defence of Repertoire Theatre. Eesti teatrisüsteemi dünaamika: repertuaariteatri kaitsel
Anneli Saro

How to Popularize Radicality. Kuidas populariseerida radikaalsust
Pirkko Koski

Staging the Nation: the Case of Lithuanian Fin de Siècle Theatre Productions in Foreign Industrial Centers. Lavastades rahvust: Leedu fin de siècle’i lavastused välismaistes tööstuskeskustes
Edgaras Klivis

Theatre in a Contorted Mirror of Satire: Lithuanian Example from 1924–1940. Teater satiiri kõverpeeglis: Leedu näide aastaist 1924−1940
Martynas Petrikas

National Theatres in Transition. Muutuvad rahvusteatrid
Steve Wilmer

Review

Site as Performance: Kathleen Irwin. The Ambit of Performativity. How Site Makes Meaning in Site-Specific Performance. Helsinki: University of Arts and Design Helsinki, 2007
Liina Unt

Looking in from the Outside: Jeff Johnson. The New Theatre of the Baltics. From Soviet to Western Influence in Estonia, Latvia and Lithuania. Jefferson, North Carolina, and London: McFarland & Company, 2007
Maris Peters

The “Golden Section“ of Estonian Theatre History: Sajandi sada sõnalavastust (Estonian Theatre 100. One Hundred Drama Stagings). Compiled and commented by Reet Neimar. Tallinn: Estonian Encyclopaedia Publishers, 2007.
Piret Kruuspere

Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2009, 976 lk.

Kogumik annab ülevaate 20. sajandi olulisematest mõttevooludest ja mõtlejatest, pöörates tähelepanu ka filosoofia ja kultuuri vastastikele mõjudele. Kogumiku eesmärk on avardada eesti lugejate filosoofilist horisonti ning näidata filosoofia rolli kultuuriruumi kujundamisel. Kogumik sisaldab 36 lähivaadet ja 10 erineva mõttevoolu üldtutvustust, kogumikku tegid kaastööd 33 autorit. Kogumik ilmus 2009. aasta suvel, selle väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital. Kogumiku koostamise ja valmimise kestel on peetud rida teemaga seotud seminare.

SISUKORD:

Eessõna. Kogumiku koostamise põhimõtteist
Sissejuhatus. Modernsuse filosoofiad – Epp Annus

ELUFILOSOOFIA
Elufilosoofia – Andrus Tool
Arthur Schopenhauer – Alvar Loog
Friedrich Nietzsche – Leo Luks
Henri-Louis Bergson – Margus Ott
Oswald Spengler – Hent Kalmo

PSÜHHOANALÜÜS
Psühhoanalüüs – Jaanus Adamson
Sigmund Freud – Jaanus Adamson
Carl Gustav Jung – Ene Kelder
Jacques Lacan – Jaanus Adamson

FENOMENOLOOGIA
Fenomenoloogia – Tõnu Viik
Martin Heidegger – Eduard Parhomenko
Maurice Merleau-Ponty – Vivian Bohl
Emmanuel Levinas – Urve Eslas

EKSISTENTSIALISM
Eksistentsialism – Tarmo Tirol
Søren Aabye Kierkegaard – Karin Kustassoo
Jean-Paul Sartre – Tarmo Tirol
Albert Camus – Tanel Lepsoo

HERMENEUTIKA
Hermeneutika – Andrus Tool
Wilhelm Dilthey – Andrus Tool
Hans-Georg Gadamer – Andrus Tool
Paul Ricœur – Hent Kalmo
Gianni Vattimo – Leo Luks

ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA
Analüütiline filosoofia – Peeter Selg
Ludwig Wittgenstein – Peeter Selg
Donald Davidson – Jaan Kangilaski
Arthur C. Danto – Marek Volt, Kristiina Reidolv

MARXISM
Marxism – Jüri Lipping
Walter Benjamin – Toomas Lott
Louis Althusser – Jüri Lipping
Ernesto Laclau – Jüri Lipping

POSTSTRUKTURALISM
Ferdinand de Saussure, strukturalism ja semiootika – Andrus Org
Poststrukturalism – Neeme Lopp
Roland Barthes – Neeme Lopp
Jacques Derrida – Neeme Lopp
Gilles Deleuze – Eik Hermann
Michel Foucault – Tõnu Viik
Giorgio Agamben – Daniele Monticelli

FEMINISTLIK TEOORIA
Feministlik teooria – Raili Põldsaar, Katrin Kivimaa
Simone de Beauvoir – Mirjam Hinrikus, Kadri Simm
Luce Irigaray – Katrin Kivimaa
Judith Butler – Eneken Laanes

POSTKOLONIAALSED UURINGUD
Postkoloniaalsed uuringud – Piret Peiker
Frantz Fanon – Toomas Gross
Edward W. Said – Toomas Gross
Gayatri Chakravorty Spivak – Tiina Kirss
Homi K. Bhabha – Epp Annus, Piret Peiker

Summary. Movements of Thought in the Twentieth Century
Tänusõnad
Autorid
Piltide allikad ja autorid
Registrid
Nimeloend
Mõisteloend

Tartu Ülikooli teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetool. Studia litteraria estonica 8. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006, 215 lk.

Kogumiku pdf

Sisukord:

Saateks

Anneli Saro
Unenäopoeetika etenduse analüüsi meetodina

Sirle Põdersoo
Näitlemine kui elus peegel

Kristel Nõlvak
Katarsis — vakatus või karje?

Luule Epner
Mängitud maailmad

Juta Vallikivi
Kehalisus ja mõistmine teatris

Ester Võsu
Mõningatest kultuurietenduse analüüsi teoreetilistest ja metodoloogilistest probleemidest

“Roberto Zucco” — Kollektiivne katse analüüsida etendust

Luule Epner
Märkmeid ühe lavastuse sünniloost. Mati Undi “Vend Antigone, ema Oidipus”

Summaries

[Saateks]. Virve Sarapik
PDF
7

Jaak Tomberg, Jüri Lipping. Teispool punast ja sinist tabletti: virtuaalsus tegelikkuse substantsina
PDF
11−26

Artikkel läheneb tegelikkuse ja fiktsiooni vahelisele laialt levinud vastandusele ning dekonstrueerib selle ühe teise vähemtuntud opositsiooni − Bergsonilt ja Deleuze’ilt pärineva virtuaalse ja aktuaalse vahelise opositsiooni − kaudu. Luues lühiühenduse tegelikkuse ja virtuaalse vahel, osutatakse virtuaalsusele kui tegelikkuse substantsile, kirjeldatakse tegelikkust kui virtuaalsete võimalikkuste varjumist või ajalooliste võimaluste luhtumist ning nähakse fiktsioonis tegelikkuse luhtumusliku loomuse korvajat − fiktsioon reguleerib tegeliku ja virtuaalse vahelist tasakaalu tegelikkuses ning lepitab “tegelikkuse spektraalse ülejäägi” uuesti tegelikkuse enesega.

Piret Viires. Simulatsioonid küberruumis: varjud seintel
PDF
30−38

Artiklis vaadeldakse tegelikkuse ja illusiooni vahekorda globaalses küberruumis. Teoreetiliseks raamiks on võetud Jean Baudrillard’i hüperreaalsuse- ja simulatsiooniteooriad, mille sobivust katsetatakse küberruumi analüüsimisel. Käsitletud on arvutitehnoloogia arengu erinevatel etappidel loodud kujutluslikke maailmu (MUD-id, foorumid ja jututoad, virtuaalne reaalsus). Lähemalt analüüsitakse nn. sünteetilisi maailmu ja eriti virtuaalmaailma “Second Life”. Arutluskäigust järeldub, et arvutitehnoloogia arengu tulemusena tekkinud küberruum on Baudrillard’i mõistes hüperreaalne keskkond. Küberruumis tegutsevad küberkommuunid elavad oma simulatsioone täis kujutluslikku elu ja objektid, millega nad kokku puutuvad, on simulaakrumid.

Virve Sarapik. Fiktsioon ja tõde, kujutis ja vale. Sissejuhatavat
PDF
42−50

Siinne kirjutis üritab heita pilku vale probleemile semiootikas, võttes katseliselt aluseks ühe suhteliselt piiratud nähtuse − kohtade ehk siis teatud ruumipunktide, sündmustiku toimumispaikade tähistamise ja kujutamise. Teiseks sihiks on eelmise kaudu vaadelda fenomeni, mille puhul valetamise võimalikkus on kõige enam kahtluse alla seatud: nimelt pildilist valet, kokku võetuna küsimusteks, nagu kas ja millistel tingimustel saab pilt väljendada valet? ning millistel tingimustel me selle ära tunneme? s.t. oleme veendunud, et piltkujutis tõesti valetab.

Eva Näripea. Film, ruum ja narratiiv: “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” ning “Viini postmark”
PDF
55−72

Artikkel vaatleb jutustuse esitusviise, täpsemalt iseloomulike aegruumide loomist mängufilmides, lähenedes sellele pea lõputuid variatsioone sisaldavale problemaatikale kahe juhtumi analüüsi kaudu: käsitletakse filme “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” (1966) ja “Viini postmark” (1967). Tegevustiku geograafilisele ja ajalisele lähedusele vaatamata esindavad need filmid kaht võrdlemisi erinevat ruumi ja narratiivi sidumise võimalust, millest esimene tugineb põhiliselt kaameratööle ja montaažile, teine aga dekoratsioonide ehitatud keskkonnale.

Mari Laaniste. Eine murul. Ühe animafilmi tekst ja kontekst
PDF
77−91

Artikkel käsitleb Priit Pärna joonisfilmi “Eine murul” (1987) kui anti-totalitaarpropagandafilmi ja üht perestroikakino emblemaatilisemat teost. Lisaks filmi sisu analüüsimisele vaadeldakse konteksti loomiseks eelloona Pärna lavastajakarjääri konarlikku kulgemist nõukogude filmitööstuse bürokraatlikus süsteemis alates 1976. aastast kuni 1988. ja 1989. aastani, mil perestroika tingimustes üliaktuaalseks osutunud “Eine murul” pälvis vaimustunud vastuvõtu. Artikli aluseks on põhiosas Pärna mälestused ja tema tegevuse kaasaegsed pressikajastused.

Andreas Trossek. Rein Raamatu ja Priit Pärna joonisfilmid nõukogude võimudiskursuses. Ambivalents kui allasurutu dominantne kultuurikood totalitarismis
PDF
102−125

Eesti kunsti- ja filmiajaloo “üldkoega” paralleelselt seotud kirjutises vaadeldakse valitud 1980. aastate eesti joonisfilme, üritades uurimuse metodoloogilise abivahendina rakendada postkolonialismi interdistsiplinaarsest uurimissuunast laenatud generatiivseid mõisteid. Uuritavad filmid on Priit Pärna üks tuntumaid autorifilme “Eine murul” (1987) ja Rein Raamatu lavastatud (Jüri Arraku kunstnikutööga) “Suur Tõll” (1980). Nii Pärna valus iroonia kui ka Raamatu eepiline moralism opereerisid ENSV kontekstis spetsiifilises kultuurisüsteemis, kus allegooriast sai loojate jaoks omamoodi otseütlemise vorm ja publiku retseptsioonis omakorda selle lahtikodeerimisest dominantne mõistmisviis. Nõnda saigi tekkida olukord, kus näiteks mõni joonisfilm ei olnud lihtsalt joonisfilm, vaid midagi muud − pigem kehtiva võimudiskursuse suhtes ohtlikum ja tähenduslikult laetum kultuurimärk. Uurimus näitab, et ENSV ajastu kujutav kunst, animatsioon, kunsti- ja filmipoliitika ning seeläbi paratamatult probleemistikku põhidiskursusena sisenev parteiline võimuaparaat on omavahel lahutamatult seotud valdkonnad, mille mõistmiseks ei piisa vaid mõne formalistliku/idealistliku meediumispetsiifilise distsipliini abivahenditest.

KOONDBIBLIOGRAAFIA 1976−2006
129−150

Tartu: Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Eesti Kirjandusmuuseum, 2005, 431 lk.

Kogumik “Eesti looduskultuur” tutvustab erinevate kultuurivaldkondade ja kohalikulooduskeskkonna suhteid laiale lugejaskonnale mõistetavas vormis. Autorid üldistavad omaainevaldades tehtut, ühendades kirjutistes Eesti kultuuriloo ja rahvusvahelise teaduseseisukohad. Temaatiliselt jaguneb kogumik neljaks: eesti kultuuri ja looduse suhete ajaloolinemõõde ja rahvapärimus; Eesti looduse esteetika ning looduse ja kunsti suhted; looduserepresenteerimine ja roll eri kultuurivaldkondades; looduskogemus, -kasutus ja maastiketemaatika. Kogumiku lõpetab ülevaade eestlaste suhtumistest oma looduskeskkonda. Kogumikon illustreeritud värviliste ja mustvalgete fotode ning arhiivimaterjalide reproduktsioonidega.Teaduskirjandusele omane viitestik, kirjanduseloendid ja nimeindeks võimaldavad lugejal teostkasutada ka omalaadse käsiraamatuna eesti kultuuri ja looduse suhete kohta.

Sisukord:

TIMO MARAN, KADRI TÜÜR
Saateks    lk. 7 – 10

VALTER LANG
Inimene, kultuur ja loodus muinasajal  lk. 11 – 28

ÜLO VALK
Eesti rahvaluule loodusenägemised   lk. 29 – 53

RENATA SÕUKAND
Loodus eesti rahvameditsiinis  lk. 55 – 79

MALL HIIEMÄE
Inimese ja looduse suhte aspekte eesti rahvakalendris   lk. 81 – 115

KAIA LEHARI
Talvelooded  lk. 117 – 128

LIINA UNT
Meri ja mere pilt  lk. 129 – 150

RAEL ARTEL
Ökokunst Eesti moodi  lk. 151 – 178

ESTER VÕSU
Teatri ja looduse vahel  lk. 179 – 218

TIIT REMM
Märkmeid loodusfilmist ja selle seostest antropoloogilise filmiga  lk. 219 – 236

KADRI TÜÜR, TIMO MARAN
Eesti looduskirjanduse lugu  lk. 237 – 270

AIVAR JÜRGENSON
Eesti hajala loodustunnetusest  lk. 271 – 303

ANNELI BANNER
Aeg, aed ja inimene. Aianduse tähtsusest Eesti maamajapidamises   lk. 305 – 325

TIINA PEIL
Eesti kaartidel  lk. 327 – 361

EGLE KAUR, HANNES PALANG
Inimmõjuga maastikest  lk. 363 – 378

MAARIS RAUDSEPP
Eestlaste loodusesuhe keskkonnapsühholoogia vaatenurgast  lk. 379 – 420

Autorid   lk. 421

Nimeindeks  lk. 427

Kajasutused:

Tiit Kändler, Kas eestlased on loodusmeelsed?. – Eesti Päevaleht, 16. XII 2005.
Madis Arukask. Meie looduskultuur – kellele eluks, kellele viljelemiseks. – Sirp, 13. I 2006, lk 14.
Juhani Püttsepp, Loe. Eesti looduskultuur. – Eesti Ekspress, 3. III 2006.

[Saateks]. Virve Sarapik
PDF
7−8

Virve Sarapik. Pilt, kunst ja tekst (sissejuhatavat)
PDF
13−43

Mari Laanemets. Allegoorilised taktikad kaasaegses kunstis. Üks vaatenurk eesti kunstile 1990. aastatel
PDF
47−72

Karin Laansoo. Keele materiaalsus. Varased eksperimendid verbaalse keelega Mari Kurismaa loomingus
PDF
75−103

Kaie Kotov. Marko Mäetamme “kujutiste grammatika”
PDF
107−124

Mari Laaniste. Koomiks kui totaalne tekst
PDF
128−148


KROONIKA 1. VI − 31. XII 2003
PDF
155−157

Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, 2005.

Kogumik “Kohanevad tekstid” jätkab 2002. aastal ilmunud “Kohandumise märkide” traditsiooni ning selle lähteks on aastatel 2003 ja 2004 Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli paariskonverents. Kohanemine on seotud nii inimese kui elusolendi kõige loomuomasemate tarvete, teadvustamata elutungi kui ka sihipärase kaasakõlamisega sotsiaalse, poliitilise ja retoorilise keskkonnaga. Kohanemise paratamatuse nentimine vaimukultuuri osana toob ent esile ka vastastungid – mässu, vastupanu- ja vabaduseiha, determineerituse ning isikuvabaduse probleemid.

Ajaliselt tõusevad kogumikus kõige kontsentreeritumalt esile stalinism ühes sellele eelnenud “järel-eesti aja” ja järgneva murenemis-murranguperioodiga, hõredam on 1970. aastate lõpu ja 1980. aastate vaatlus, seejärel rohkem kaetud taas üheksakümnendate murrang.

Studia litteraria estonica 5. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse õppetool, teatriteaduse ja kirjandusteooria õppetool, 2002, 154 lk.

Kogumiku pdf

Sisukord:

Saateks

I. Teatriajalugu

Liina Jääts, Jutustades lugusid olematuse muutumisest. Teatriajalugude kirjutamisest

Liis Hion, Teater kui etendusettevõte ehk Eesti NSV teatrite majanduspoliitika aastatel 1944-1953

Kristiina Mänd, Svejki tee teatrilavale

II. Teatriteooria ja -pedagoogika

Anneli Saro, Teatrikriitika toimemehhanismid

Herdis Kirk, Draamateksti tõlkimise erijooni (Martin McDonaghi näidendite “Mägede iluduskuninganna” ja “Connemara. Üksildane lääs” näitel)

Kristel Nõlvak, Müüdilise ja postmodernse maailmapildi kokku­puutepunkte tänases teatris (Mati Undi “Meistri ja Margarita” näitel)

Lianne Saage-Vahur, Teatriõpetus koolis

III. Etenduse analüüs

Luule Epner, Etenduse analüüs: lähtekohti ja küsimuseasetusi

Ene Paaver, “Võlumägi”: romaan, dramatiseering, lavastus

Juta Vallikivi, “Võlumäe” lavailm

Collegium litterarum 16
Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2002. – 368 lk.
ISBN 9985-865-13-8

Sisukord:
Saateks    lk. 7–8
Autorid    lk. 9–10

JAAK KANGILASKI
Kohanemised marksismidega    lk. 11–19

KADRI TÜÜR, TIMO MARAN
Kohased teod. Loodusteaduslikku    lk. 20–29

ANTS JUSKE
Kellega kunstnik kohandub ja kollaboreerub    lk. 30–36

Lisa: SILVER VAHTRE
Eesti kunsti dünaamiline mudel    lk. 37–39

REIN VEIDEMANN
Kohandumise kool. Valmar Adamsi juhtum    lk. 40–54

MAIE KALDA
Vana kaader järel-eesti ajal võimalusi proovimas    lk. 55–66

DAVID VSEVIOV
Repatrieerimisretoorika kui abivahend kohandumiseks tagasipöördumisideega
(1945-1953)    lk. 67–86

LIIS HION
Eesti teater stalinismi ajal. Uurimisega seotud allikakriitilised ja psühholoogilised probleemid    lk. 87–98

SIRJE OLESK
Peatükk ajaloost: ENSV Kirjanike Liit ja EK(b)P KK kaheksas pleenum    lk. 99–120

KATRE TALVISTE
Kurja kirjaniku suurus. Prestiizi ja ideoloogia konfliktid prantsuse tuumautorite retseptsioonis Sartre’i näitel    lk. 121–127

KRISTA KODRES
Modernismi kehtestamine ja klassikaline retoorika    lk. 128–141

EVA NäRIPEA
Kaadreid modernistlikust ideaallinnast: “Viini postmark” ja Mustamäe    lk. 142–160

MART KALM
Saunapidu suvilas. Nõukogude eestlased Soome järgi läänt mängimas    lk. 161–177

KARIN PAULUS
Eero Aarnio karikatool ja Nõukogude Eesti    lk. 178–194

PEETER TOROP
Tõlkesund    lk. 195–206

VIRVE SARAPIK
Saar    lk. 207–137

ANNELI MIHKELEV
Romantiline ellusuhtumine vs. kohandumine Kalju Lepiku ja Paul-Eerik Rummo luules    lk. 238–253

KATRIN ENNUS
Iroonia – kas kohanemine, teesklus või mäss?    lk. 254–262

MARIN LAAK
Kohandumine 1970. aastate kirjanduskriitikas:konteksti­tundliku tekstivõrgu vajadusest ja võimalustest    lk. 263–283

KüLLIKI VULF
Vaikimine – vabastav võimalus kõnelemiseks. Kas võimalus kohandumiseks?    lk. 284–300

PIRET KRUUSPERE
Kohanemine rambivalguses    lk. 301–315

PEETER LINNAP
Loomulikkuse mõistest üleminekuajastu dokumentalistikas    lk. 316–328

JANIKA KRONBERG
Kuuekümnendad: kuldsed või kassikuldsed?    lk. 329–337

EVE ANNUK
Kohanemine ja 1990. aastad: Kenderi näide    lk. 338–346

PIRET VIIRES
Kirjanduse kohandumisi 1990. aastatel ehk kauboi­kapitalismi kultuuriloogika    lk. 347–356

Summaries    lk. 357 –365
Contributors    lk. 366–367

Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2000. (2. trükk 2003.) – 170 lk.
ISBN 9985-9171-2-X

Sisukord:

TIMO MARAN, KADRI TÜÜR
Saateks – lk. 7–10

KADRI TÜÜR
Looduse vastu ei saa – lk. 11–18

GEORG TAMM
Keskkonnaeetika: Kuidas inimesed loodust väärtustavad – lk. 19–28

TIIT MERENÄKK
Saabuv sajand ja eesti biofilosoofia – lk. 29–39

PRIIT-KALEV PARTS
Maamõtet otsimas – lk. 40–53

SULEV NURME
Mälestused maastikus – lk. 54–62

RISTE LAASBERG
Elu märgid: Tekstiil ja loodus – lk. 63–72

JANIKA PÄLL
Puude austamisest vanas Kreekas – lk. 73–81

ANDRUS ORG
Ameerika-müüdi sünd – kas lummav pastoraal või karm wilderness? Arthur Barlowe’ ja William Bradfordi reisikroonikate põhjal – lk. 82–91

TIIU SPEEK
Darwini metafoor: Loodus viktoriaanlikus kultuuris – lk. 92–108

LAUR JÄRV
Mitteduaalsest ökoloogiast: John McCellani poleemilisest artiklist ja sellele järgnenud internetiseminarist – lk. 109–118

BERK VAHER
Gaia, memeetika ja Gaia memeetika – lk. 119–128

KAIA LEHARI
Metafoorne linnamaastik – lk. 129–134

ANTI RANDVIIR
Loodus ja tekst: Tähenduslikkuse tekitamine – lk. 135–147

TIMO MARAN
Kui loodus koputab uksele: Ökosemiootilisi märkmeid koevolutsioonist – lk. 148–158

KALEVI KULL
Loodus ja keel: eesti ökofilosoofia võtmed. (Järelsõna) – lk. 159–163

Autoreist – lk. 164 –165
Nimeloend – lk. 166–170