Käesoleva numbri teemat piiritlevad mõisted stabiilsus ja dünaamika ei ole antonüümid, s.t ei moodusta selget binaarset opositsiooni ega dihhotoomiat, ja teiseks, mõlema mõiste konnotatsioonid on positiivsed, mida ei saa niisama kindlalt väita nende otseste vastandite – labiilsuse ja staatika – kohta. Stabiilsus, mis lähtub ladina keelest (stabilis ’kindlalt seisev, kõikumatu’) tähendab süsteemi või nähtuse püsikindlat olekut ning näitab tagasisidestatud süsteemide talitlusvõimelisust. Süsteemis tegutsevatele inimestele annab stabiilsus turvatunde, mis on inimese oluline emotsionaalne vajadus. Ent niisama vajalik ja väärtustatud on dünaamika (kreeka dynamikos ’jõusse puutuv, jõu-’), mis tähendab süsteemi või nähtuse muutumist, arenemiskäiku. Tänu niisugusele positiivsele tähendussisule tunduvad stabiilsus ja dünaamika olevat head katusmõisted, mille varal on võimalik käsitleda eritasandilisi suhteid nii teatriajaloos kui ka etenduse analüüsis. Sündmusi seostades ja järjestades, s.t narratiive konstrueerides tunneb teatriloolane tavaliselt ikka huvi selle vastu, mis on muutunud, millised arengud on aset leidnud, mis on neid põhjustanud jne. Kui vaadelda teatriajalugu muutumise prisma läbi, siis tuleb mängu terve rida kategooriaid ja mõisteid, mille abil ajaloolisi protsesse on võimalik modelleerida: progress, uuendus, revolutsioon, murrang, kriis, tsüklilisus, katkestus, transformatsioon jne. Mis liiki ajalugu kirjutatakse, sõltub sellest, milliseid mudeleid eelistatakse ja väärtustatakse. Teatriajaloo uurimises on pendel liikunud uuenduse ja traditsiooni pooluste ehk dünaamika ja stabiilsuse rõhutamise vahel. Nimetatud mõistepaar kirjeldab olulisi aspekte ka teatri ontoloogias. Teatri spetsiifiliseks omaduseks peetakse etenduse kui teatrikunsti teose ainukordsust ja ebapüsivust, millega seostub dünaamika mõiste. Ent kaduvuse-ülistusega rööbiti eksisteerib iha teatrietendust ikkagi korrata ja jäädvustada, päästmaks teda mitte-olemisse ja unustusse vajumast, ning sellega seostub stabiilsuse mõiste. Performatiivne pööre on toonud püsivuse ja muutumise dialektika selgemalt ka etenduse analüüsi ja retseptsiooniuuringute diskursusse. Lineaarsete ja/või dihhotoomiliste kirjeldusmudelite taandumist niisuguste mudelite ees, mis käsitlevad protsesse ja nähtusi pidevate spektrite ja kontiinumite kaudu, võibki pidada tänapäeva teatriuurimise üldiseks epistemoloogiliseks raamistikuks.
Erinumbri artiklite pdf-id (välislink)
Sisukord:
Foreword
Tiina Ann Kirss
Artiklid / Articles:
Theatre: Stability and Dynamics
Luule Epner, Anneli Saro
Theatre – a Building, a Company, an Art Form: Terminology versus Reality. Teater – maja, trupp, kunstiliik: terminoloogia versus reaalsus
Willmar Sauter
Hamlet’s Being and Not-Being − Dynamics of the Aesthetic Object of Theatrical Performance. Hamleti olemine ja mitte-olemine − teatrietenduse esteetilise objekti dünaamika
Mariusz Bartosiak
Clichés of Theatrical Gesture in the Recent History of Latvian Theatre. Žestide klišeed läti teatri lähiajaloos
Valda Cakare
Effect of Tradition and Innovation on an Actor’s Work Over Time: The example of Salme Reek. Traditsiooni ja uuenduse mõju näitlejaloomingule läbi aja: Salme Reegi näide
Eike Värk
Improvisation Theatre Performance as Maintaining and Breaking Cultural Model Narratives. Artiklis uuritakse, kuidas improvisatsiooniteater ja seda žanri harrastavad trupid kannavad edasi teatud tüüpi kultuurilisi narratiive, mida samas mõjutavad reaalsed
Reetta Jokinen
On Nomadism. Nomadismist
Knut Ove Arntzen
The Shifting Point: Rewriting the Theatre Tradition on the Margins of Postmodern Culture. Nihkuv vaatepunkt: teatritraditsiooni ümberkirjutamine postmodernistliku kultuuri äärealadel
Jurgita Staniškyte
Building in the Daytime, Demolishing at Night. Päeval ehitades, öösel lõhkudes
Jaak Rähesoo
The Dynamics of the Estonian Theatre System: in Defence of Repertoire Theatre. Eesti teatrisüsteemi dünaamika: repertuaariteatri kaitsel
Anneli Saro
How to Popularize Radicality. Kuidas populariseerida radikaalsust
Pirkko Koski
Staging the Nation: the Case of Lithuanian Fin de Siècle Theatre Productions in Foreign Industrial Centers. Lavastades rahvust: Leedu fin de siècle’i lavastused välismaistes tööstuskeskustes
Edgaras Klivis
Theatre in a Contorted Mirror of Satire: Lithuanian Example from 1924–1940. Teater satiiri kõverpeeglis: Leedu näide aastaist 1924−1940
Martynas Petrikas
National Theatres in Transition. Muutuvad rahvusteatrid
Steve Wilmer
Arvustus / Review
Site as Performance: Kathleen Irwin. The Ambit of Performativity. How Site Makes Meaning in Site-Specific Performance. Helsinki: University of Arts and Design Helsinki, 2007
Liina Unt
Looking in from the Outside: Jeff Johnson. The New Theatre of the Baltics. From Soviet to Western Influence in Estonia, Latvia and Lithuania. Jefferson, North Carolina, and London: McFarland & Company, 2007
Maris Peters
The “Golden Section“ of Estonian Theatre History: Sajandi sada sõnalavastust (Estonian Theatre 100. One Hundred Drama Stagings). Compiled and commented by Reet Neimar. Tallinn: Estonian Encyclopaedia Publishers, 2007.
Piret Kruuspere
