Etüüde nüüdiskultuurist

Koostajad ja toimetajad Igor Kotjuh, Aare Pilv ja Piret Viires
Kujundaja Piia Ruber

Sarja Etüüde nüüdiskultuurist kümnes raamat.
Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2022, 232 lk.

Kogumik annab ülevaate viimase 30 aasta Eesti venekeelsest kirjandusest, mis nüüdseks on muutunud Eesti kultuuri endastmõistetavaks osaks. Raamat sisaldab nii värskeid käsitlusi kui ka koondab tähtsamaid varem ilmunud analüüse. Kogumiku alguses visandatakse eestivene kultuuri lähteolukord 1990. aastatel, seejärel on laiema haardega ülevaateartiklid ning lõpuks lähivaated olulisematele üksikautoritele (Skulskaja, Markosjan-Käsper, Kotjuh, Filimonov, Ivanov, Joonas, Kaplinski). Kogumiku algimpulsiks oli konverents „Etüüde eestivene nüüdiskultuurist“ 2017. aasta oktoobris. Raamat sisaldab ka mahukat bibliograafiat.

SISUKORD:

IGOR KOTJUH, AARE PILV
Saateks – lk 7

SERGEI ISSAKOV
Mõtisklusi Eesti vene kultuuri tulevikust – lk 10

IGOR KOTJUH
Intervjuu Sergei Issakoviga – lk 21

BORISS BALJASNÕI
Eesti venekeelne subkultuur ehk Kultuuriline integratsioon kui Eesti
venekeelse kogukonna delumpenisatsioon – lk 29

IGOR KOTJUH
Boriss Baljasnõi – luuletaja, tõlkija, kaasaegse Eesti venekeelse kirjanduse kujundaja – lk 32

IRINA BELOBROVTSEVA
Eesti vene kirjandus: kultuuritrauma tähe all – lk 48

IGOR KOTJUH
Eesti venekeelne kirjandus: kas osa eesti või vene kirjandusest? – lk 60

DARJA SUHHOVEI
Tänapäeva venekeelsest luulest Eestis – lk 67

IGOR KOTJUH
Eesti venekeelse kirjanduse nullindate põlvkond: vastuvõtt ja tõrked omaks tunnistamisel – lk 77

MADLI PESTI
Eesti- ja venekeelsete teatritegijate koostöölavastused 2016–2020 – lk 95

INGRID VELBAUM-STAUB
Rebast meenutades. Teekond Jelena Skulskajaga – lk 104

IRINA BELOBROVTSEVA
Naiskirjanik ja kirjanik Gohar – lk 113

AIJA SAKOVA
Eestivene kirjanduse rahvusülene või mitmerahvuseline subjekt:
Igor Kotjuhi juhtum – lk 120

MIHHAIL TRUNIN
Kvaasiheksameeter P. I. Filimonovi luules – lk 128

ANTI SAAR
P. I. Filimonov: „Ei ole elu nii tõsine, nagu eile olen kirjutanud.” – lk 142

IRINA BELOBROVTSEVA, AURIKA MEIMRE
Kirjutamine kui püsikestev peeglistaadium. Tallinna prosaist Andrei Ivanov – lk 150

ENEKEN LAANES, DANIELE MONTICELLI
Mittekuulumise valu ja võimalus. Andrei Ivanovi erand
eesti kirjanduses – lk 169

IRINA BELOBROVTSEVA
Enn Vetemaa kui hargnevate teede läte – lk 186

AARE PILV
Järelsõna Larissa Joonase luulekogumikule „Arütmia või ööbikud” – lk 195

AARE PILV
Saatesõna Jan Kaplinski luulevalimikule „Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus” – lk 200

SAARA LOTTA LINNO
Teiskeelsete luuletajate retseptsioon Jaan Kaplinski ja Igor Kotjuhi näitel – lk 207

Eesti venekeelse kirjanduse valikbibliograafia 1991–2020. Artiklid, intervjuud, ankeedivastused – lk 214

Koostaja Virve Sarapik
Toimetajad Mari Laaniste ja Neeme Lopp
Keeletoimetaja Tiina Hallik
Kujundaja Piia Ruber

Sarja Etüüde nüüdiskultuurist üheksas raamat.
Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021.

SISUKORD

Etüüde pildist. Saateks

I

ANDRUS LAANSALU
Sensoorselt võimatu ruumi vaatamine

NEEME LOPP
Häda punctum’i pärast

HIROHISA KOIKE
Lein ja fotograafia: Jacques Derrida fototeooria

II

VIRVE SARAPIK
Pilt, tekst ja pilttekst (sissejuhatavat)

ELNARA TAIDRE
Elo ja Friedebert Tuglase koduaia fotode „lugemiskatseid“

NEEME LOPP
Tuglaste koduaia pagupunkt

AGNES NEIER
Fotodest ja ekfraasist

III

REGINA-NINO MION
Representeerivad abstraktsed pildid

ROBERT HUGHES
Sissejuhatus Jean-Luc Nancy esteetikasse (koos mõtisklustega Eesti maastikumaali teemadel)

EPP ANNUS
Nancy ja Lacan armastuse ja kujutise vahekorrast

IV

LINDA KALJUNDI, TIINA-MALL KREEM
Põlevkivitööstus ja pildid: uurimisperspektiivist ja potentsiaalist

MARI LAANISTE
Pilt ja hetk: „Sitta kah!“ juhtum

Illustratsioonid

Koostaja ning toimetaja Neeme Lopp
Kujundaja Piia Ruber

Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” kaheksas raamat.
Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2019, 256 lk.

*

Kogumiku aluseks on 18. novembril 2016 Tartu Kirjanike Majas toimunud konverents “Kuidas anda inimesele kosmos? Hasso Krulli utoopia väljaspool ajalugu”. Lisaks ettekannete põhjal valminud uutele artiklitele moodustab kogumiku suurema osa põhjalik valik Hasso Krulli varasemast retseptsioonist. Samuti sisaldab kogumik Hasso Krulli mahukat bibliograafiat.

Hasso Krull (sündinud 1964) on eesti kultuuriruumi ilmestanud juba alates 1980. aastate esimesest poolest. Seejuures on Krulli looming olnud pidevas teisenemises, kuid seda teisenemist on ometi läbinud mingi läbiv joon, mingi tekstistrateegiate all või taga lasuv laiem alus, mis püüdleb unustatud kihistuste elluäratamise poole lugejas. Selle juures ei ole näinud oluline, kas see püüdlus võtab luuletuse, eepilise poeemi, mütopoeetilise jutustuse, teoreetilise loengu, kirjanduskriitika, tõlkevahenduse või köögilauajutu kuju. Need kõik küsivad mingite arhetüüpsete mehhanismide järele, mis hoiaksid inimese maailma lagunemast ja tekitaksid tema olemise kultuurilisse koesse pidepunkte, millele toetuda. Nii kogumik kui ka konverents olid ajendatud soovist mõtiskleda Krulli loomingu olemuse ja väljavaadete üle, mis tema utoopial meie kultuuris võiks olla. Samuti annab koondav retseptsioonikogu aimu, milline suhe võiks olla tema loomingu erinevate pooluste vahel või kas selline küsimus on üldse relevantne. Ehkki Krulli tegevuse mastaap ja maht näib kaugelehaarav (lausa kosmiline), on selle keskmes mõistatus, mis kutsub küsima inimese asendi ja eesmärgi üle tänapäevases kultuuris.

Kogumik valmib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis, Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskuse juurde koondunud uurimisruhma töö tulemusena ja koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga.

SISUKORD:

NEEME LOPP
Hasso Krulli mõistatus – lk 9

MART VELSKER
Nastik teab – lk 16

HEIE MARIE TREIER
Sujuv sissejuhatus iseseisvusesse: Hasso Krulli panus 1990. aastate kunsti – lk 22

EIK HERMANN
Krullid haridusmaastikul – lk 28

ANNELI MIHKELEV
Müüdipesa punumine Hasso Krulli 21. sajandi loomingus – lk 32

TÕNU VIIK
Hasso Krulli lugemine – lk 40

JOOSEP SUSI
Kuidas luuletada lugu isa valvsa pilgu all? – lk 45

ANDREAS W
töid, tegemisi ja hambaid – lk 55

MARJU LEPAJÕE
Võimalikke lisandusi Max Harnooni tundmaõppimiseks – lk 64

MARGUS OTT
Raamat, mis on kogu aeg olemas olnud – lk 68

AARE PILV
Muisus ja muistatus. Etnofuturism 2.0 – lk 75

MAREK TAMM
Pesapunumine: Hasso Krulli kosmopoliitika – lk 79

TÕNIS PARKSEPP
Kes on klassik? Hasso Krulli loojanatuurist – lk 86

ÜLO VALK
Regivärsist rahvuslikku esoteerikasse – lk 94

MART VELSKER
Veel ja midagi veel – lk 101

MAARJA KANGRO
Ligimesepoliitikast – lk 105

LEO LUKS
Empaatiline hääl ja mõtleja ülesanne – lk 111

AARE PILV
Labürint polegi liiklusvahend – lk 116

MEELIS FRIEDENTHAL
Süüst ja häbist „rohelise mõtlemise” taustal – lk 121

REIN RAUD
Luule kui olek – lk 132

TRIINU PAKK
Vanapaganast, jumalannast, härjast ja kirjast – lk 135

ÜLAR PLOOM
Encomium Crulli – lk 138

JAAN KAPLINSKI
Hasso Krulli rõõmus fatalism – lk 144

LAURI SOMMER
Krulli ilmutus – lk 148

KADRI TÜÜR
Küllus ja prügi – lk 154

JAN KAUS
Küllusetekst, teksti küllus – lk 158

JAN KAUS
Millimallikas ja ookean – lk 164

MIHKEL MUTT
Häbelik tõurastaja, Sorbonne’i kaugõppija: retroarvustus – lk 173

JAAN ROSS
Seire või katkestused? – lk 177

MART VELSKER
Raamat valgustajatelt – lk 184

MAREK TAMM
Nietzsche tagasipöördumine – lk 192

Tõnu Õnnepalu
Hasso Krull, alanud sajandi kirjandusõpetaja – lk 200

AIVO LÕHMUS
Hasso Krulli peen poststrukturalism – lk 206

TÕNU ÕNNEPALU
Keha – hüüdja hääl diskursiivses kõrves: monoloog Hasso Krullist kui poliitilisest luuletajast – lk 210

PRIIDU BEIER
Androgüüni luule – lk 216

KAJAR PRUUL
Narkissose mängud – lk 221

Illustratsioonide allikad – lk 226

Hasso Krulli valikbibliograafia – lk 227

Koostajad ja toimetajad Luule Epner, Mari Laaniste
Kujundaja Piia Ruber

Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” seitsmes raamat.
Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2018, 224 lk.

Kogumik tugineb 2015. aastal Tallinnas toimunud konverentsi “(Mitte)kohtumine tuttavaga. Kultuuriloo kujutamine ja tõlgendamine etenduskunstides” materjalidele, koondades ettekannete põhjal valminud uusi artikleid ja valimikku varem ilmunud teemakohaseid tekste. Kogumik on ajendatud tõsiasjast, et viimase mõneteistkümne aasta Eesti näitekirjandus on innukalt tegelnud aja- ning kultuurilooga nii konkreetsete isikute, kohtade kui sõlmsündmuste kaudu, samuti on kultuurilooline materjal inspireerinud mängufilme, lähenemisviisid ulatuvad rangest dokumentaalsusest vabade kujutlusmängudeni ajaloo teemadel.

SISUKORD:

LUULE EPNER, MARI LAANISTE, NEEME LOPP
Eessõna

I

ENE PAAVER
Kohvi tuleb juua, mitte ära juua

II

MADIS KOLK
Vaimulike kujutamine Eesti aja- ja kultuuriloolises teatris

LUULE EPNER
Kokkusaamisi eesti kultuurilooga Madis Kõivu dramaturgias

ANNELI SARO
Liivi kõnetused: Juhan Liiv eesti nüüdisteatris

PILLE-RIIN PURJE
Liivale kirjutav Suuman

MAARJA KALMET
Ajaloo kujutamine postdramaatilises dramaturgias: Ivar Põllu teatriloolised näidendid

MARI LAANISTE
Minevik, suur tundmatu

KERTTU MÄNNISTE
Kultuuriloo elustamine mäluasutustes: kunstitõde ja muuseumitõde

III

ALVAR LOOG
Dramaturgia otsib (pea)tegelasi: suurte surnute värske veri

HEIE TREIER
Kunstnikud ja nende rollid: Viinistu triloogia

HEIDI AADMA
Fantaasiamängud aja ja looga [katkendid]

TOOMAS HAUG
Ars longa, vita brevis eesti moodi

LINDA KALJUNDI
Tähepoisi lugu

ARVO PESTI, MADLI PESTI
Gustav Naan ja Sigma Tau [katkendid]

IV

VAHUR AFANASJEV
Vadi, mängi!

REIN PAKK
Kilmiga me veel kohtume

JAAK ALLIK
Elavaid pilte Georg Otsa (?) elust

RAUNO THOMAS MOSS
Pimedusest

JAAN RUUS
Soss ja tema naised – kindla peale minek

ANNELI SARO
Postkolonialistlik vaade setodele, naistele ja “Taarkale”

OLEV REMSU
Libahundi uus tulemine

OLAVI RUITLANE
Taarka, loota lugu

V

VALLE-STEN MAISTE
Moodne aeg barokses peeglis [katkendid]

ALVAR LOOG
Õige on surra, kui oled veel noor

JANIKA KRONBERG
Knopkad tundlikule vaatajale

TOOMAS HAUG
Meie päevade (või terve Eesti ajaloo) sotsio- ja psühhograafia lõbuskurvas, aga siiski lohutavas võtmes

Koostaja Neeme Lopp
Toimkond Mari Laaniste, Piret Viires
Kujundaja Piia Ruber

Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” kuues raamat.
Tallinn: Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus; Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, 2016, – 216 lk.
ISBN 978-9949-29-284-4
ISSN 1736-8251

Raamat sisaldab valimikku Kivisildniku retseptsioonist viimase 25 aasta jooksul ja põhjalikku bibliograafiat. Käsitletakse nii tema varaseid “masinaluule” projekte, “kirjanike nimekirja” afääri kui ka uue sajandi sarkastilist “isamaaluulet” ja normatiivset kirjastustegevust.

Kogumiku aluseks on 19. septembril 2014 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis toimunud konverents “(:)ilus sõda. (:)kivisildnik 50”.

SISUKORD:

NEEME LOPP
Eessõna. The Rise and Fall of Kivisildnik – lk 6–8

I

PIRET NOORHANI
Kanooniline Kivisildnik – lk 13–18

PRIIDU BEIER
Taarausuliste Salman Rushdie – lk 19–21

VIRVE SARAPIK
1996. aasta marginaale – lk 22–36

KAJAR PRUUL
Kivisildniku „Leksikon” kui kunstiteos – lk 37–44

MAIE KALDA
Kivisildniku kirjanike nimekiri – mis see on? – lk 45–50

ANDRES LANGEMETS
Licentia poetica’st – lk 51–52

II

PIRET VIIRES
„Märg Viktor” ja teised. Eesti Kostabi-$eltsi kirjastuse algusaegadest – lk 56–61

HASSO KRULL
Iseenda värske õhu käes. Kivisildniku masinad ja kristallid – lk 62–71

AARE PILV
Kivisildnik versus Under. Lausuvad subjektid – lk 72–77

ARNE MERILAI
DJ K-ga koopiakirju miksimas – lk 78–83

ANDREAS W
instruktsiooni dramaturgia – lk 84–91

KALEV KESKÜLA
Mõisaorjusest pangaorjusesse – lk 92–94

III

HEIE TREIER
Olukorra analüüs – lk 98–99

UDO UIBO
Kahvata, Kivisildnik! – lk 100

IV

TIIT HENNOSTE
Väljavõte artiklist „Kõiki huvitab kõik. See on ajastu programm” – lk 104

ANNELI MIHKELEV
Ecce homo – Kivisildnik! – lk 105–107

BERK VAHER
Kivisildnik – oivik ja kõurik – lk 108–110

LAURI KITSNIK
Lühidusel on tähtsust – lk 111–114

MÄRT VÄLJATAGA
Endast ja Eestimaast – lk 115–117

MÄRT VÄLJATAGA
(:)kivisildniku kakangeelium – lk 118–121

V

MART RAUDSAAR
Sven Kivisildniku „õnnelikud päevad”? – lk 124–125

KAUKSI ÜLLE
Pinnuks ilmas ses / palgiks teises – lk 126–127

LEO LUKS
Isamaavajadus 25 aastat hiljem – lk 128–147

NEEME LOPP
Antihumanism ilma reservita: nalja funktsioon ja hävituse mõõtmed (:)kivisildniku viimase aja luules – lk 148–164

JAN KAUS
Meisterlik seestunu – lk 165–168

MART KANGUR
Sõda sõja pärast – lk 169–171

VI

[:]KUNNUS
…seestub ja selgitab. Kongeniaalne kommentaar – lk 174–184

PAAVO MATSIN
Kivisildniku jeesustehas – lk 185–188

HASSO KRULL
Proletaarne poeetiline hoiak. Väljavõte artiklist „Aristokraat, proletaarlane, eremiit. Kolm poeetilist hoiakut” – lk 189–193

VII

(:)KIVISILDNIK
(:)see sõda on kaotatud – lk 196–200

Illustratsioonide allikad – lk 203

Kivisildniku valikbibliograafia – lk 204–215

Koostajad Piret Viires ja Virve Sarapik
Toimetaja Mari Laaniste
Kujundaja Piia Ruber
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” viies raamat.
Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi Eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, 2015. – 168 lk.
ISBN 978-9949-544-47-9
ISSN 1736-8251

Kogumiku aluseks on 16. septembril 2011 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis toimunud konverents Mari Saadi loomingust “Võlus ja vaimus, valguses ja varjus”.

SISUKORD:

PIRET VIIRES
Mari Saat uues ja vanas vaates – lk. 7–12

I
Põlev maja

EPP ANNUS
Koolivormis koll: Mari Saadi pooldunud probleemid – lk. 11–21

ELE SÜVALEP
Mari Saat, luuletaja – lk. 22–28

LUULE EPNER
Tõelus ja unes-elu. Tähelepanekuid Mari Saadi tegelaste tajukogemustest – lk. 29–39

JOHANNA ROSS
Mari Saat – feministlik, naissoost, naiselik? Pilguheit loomingusse ja selle vastuvõttu – lk. 40–54

MÄRT VÄLJATAGA
Sümbolid ja pildid – lk. 55–61

PAULA RANDVER
Mari Saadi „Lasnamäe lunastaja” seosed Uue Testamendi ja Eduard Vilde „Lunastusega” – lk. 62–68

II
Kaksliige

ENE MIHKELSON
Sugugi mitte kolmnurkadest – lk. 70–72

MATI UNT
Mari Saat kui Naine – lk. 73–75

TOOMAS HAUG
Mari Saat uues vaates – lk. 76–77

ENE MIHKELSON
Mis on armastuse mõte? – lk. 78–80

MIHKEL MUTT
Tehnokraatia hiilgus ja viletsus – lk. 81–86

JAAK JÕERÜÜT
Nagu mingi kaunis saladus… – lk. 87–89

EPP ANNUS
Narratiivi staatilisest dünaamikast – lk. 90–99

ÜLO MATTHEUS
Tapmise ja armastamise vahel – lk. 100–103

RUTT HINRIKUS
Keha ja vaim – lk. 104–106

JANIKA KRONBERG
Ja liha saab sõnaks. Märkmeid Mari Saadi proosast – lk. 107–115

TÕNU ÕNNEPALU
Teadmatuse võlu ja vaev – lk. 116–117

TOOMAS RAUDAM
Üks sõna – lk. 118–123

ANDREI HVOSTOV
Raamat, mille lugemine teeb paremaks – lk. 124–127

III
Valguses ja varjus

MARI SAAT / ASTA PÕLDMÄE
Valgusest ja varjust – lk. 130–146

MARI SAAT / MAARJA VAINO
Raamat võib muutuda eluks – lk. 147–151

Mari Saadi valikbibliograafia – lk. 152–159

Fotod lk. 160–168

RETSEPTSIOON:

Eve Annuk, Mari Saat valguses ja varjus. – Keel ja Kirjandus, nr 1, 2016, lk 55-58.

Koostajad Jaak Tomberg ja Sven Vabar
Toimetajad Mari Laaniste ja Sven Vabar
Kujundaja Piia Ruber
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” neljas raamat.
Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2013. – 164 lk.
ISBN 978-9949-490-86-8
ISSN 1736-8251

Kogumiku aluseks on 18. juunil 2010 Tartus, Kirjandusmuuseumi suures saalis toimunud konverents eesti fantastikakriitika hetkeseisust “Katsed nimetada saart”.

*

SISUKORD:

SVEN VABAR
Eessõna: Kaks münti lk. 7–12

I
Kuulake! Lüüaksegi kella.

ANDRUS ORG
Pilk eesti ulmekriitika tulemisse ja olemisse lk. 14–30

II
Tahtsite vist öelda – surnute mälestamise päev?

MEELIS FRIEDENTHAL
Utoopiate onomatoloogiad lk. 32–38

UKU MASING
Rohelise udu vang lk. 39–48

ELNARA TAIDRE
Graafilisest kujundist keskkonnakavanditeni. Tõnis Vindi esteetilisest utoopiast lk. 49–67

TANEL PERN
Sotsrealism kui pelgupaik lk. 68–71

MART KULDKEPP
Ameerika ja igatsus lk. 72–85

JAAN KAPLINSKI / SVEN VABAR
Jaan Kaplinski ja fantastika lk. 86–95

JAAK TOMBERG
Teostamatuse printsiibist ja teatriutoopiast lk. 96–104

III
Aga olematud – need on hoopis midagi muud!

ANDRUS ORG
Aurupunk ja tujuulme. Kuidas lugeda Indrek Hargla “Frenchi ja Koulu” lugusid lk. 107–114

JANEK KRAAVI
Bizarro. Sissejuhatus veidra poeetikasse lk. 115–124

MARI LAANISTE
Tehiskaaslased ja nende fiktiivsed elud lk. 125–138

AUNE AINSON-URIARTE
Igapäev kui fantastiline lk. 139–146

KIWA
Helifanta. Fantastilise võimalikkus helimaastikel lk. 147–157

JAAK TOMBERG
Pilved Atlase õlgadel. Inimelust, millel peab olema tähendus lk. 158–163

RETSEPTSIOON:

Märten Rattasepp, Alternatiiv: Katsed nimetada tegelikkust. – Müürileht, nr 31, 2014, lk 34.
Paavo Matsin, Sissejuhatus rohelisse uttu. – Keel ja Kirjandus, nr 3, 2014, lk 234-239.
Leo Luks, Fantaasiakübemed. – Looming, nr 2, 2014, lk 279-282.
kolm, Katsed nimetada saart. Artikleid fantastikast (2013). – Blogi loterii, 16. august 2013.

Koostaja Sven Vabar
Toimetaja Mari Laaniste
Kujundaja Piia Ruber
Keeletoimetaja Tiina Hallik
Illustratsioonid Mehis Heinsaar
Fotod Juka Käärmann, Piia Ruber, Lauri Kulpsoo, Martiini Teekann, Mehis Heinsaare erakogu

Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” kolmas raamat.
Tallinn-Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2011.
200 lk
ISBN 978-9949-446-89-6
ISSN 1736-8251

“Luhtatulek. Ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes” sisaldab kriitilisi artikleid Heinsaare loomingu kohta. Mõned neist põhinevad 2009. aasta maikuus Tartus Heinsaare loomingust peetud konverentsi “Uste avamise päev” ettekannetel, suurem osa on ilmunud kümne aasta jooksul ajakirjanduses ning mõned on kirjutatud spetsiaalselt selle kogumiku jaoks. Kaante vahel saab sõna ka Heinsaar, kes kirjeldab seda aega ja ruumi, kus ta kirjanikuks arenes, ning peegeldab oma vaateid loomingule.

Kuivõrd Heinsaar on endiselt võrdlemisi noor kirjanik, kelle kõige paremad asjad on võibolla veel kirjutamata, ja kuivõrd artiklikogumik ilmub nüüdiskultuuri tutvustavas sarjas, ei taotle “Luhtatulek” pakkuda terviklikku ülevaadet Heinsaare loomingust või tema kuhugi kindlasse kohta kinnistamist eesti kirjanduses. Otse vastupidi, koostamisel eelistati pigem uudseid, potentsiaalselt intrigeerivaid ning kohati ka Heinsaare suhtes kriitilisi vaatepunkte, mis loodetavasti elavdavad arutelu eesti ühe tuntuma nüüdiskirjaniku ümber.

*

SISUKORD:

SVEN VABAR
Eessõna – lk 7–10

I
mütoloogilised korterid

AIVAR KULL
Kuidas ma Mehis Heinsaarega tuttavaks sain – lk 14

MEHIS HEINSAAR
Üks tubane jutuajamine – lk 15–17

MEHIS HEINSAAR
Mütoloogilised korterid, väikesed jumalad, tihnikud – lk 18–28

LAURI SOMMER
Veidrike evangeelium – lk 29–31

JANEK KRAAVI
Uued mutandid ehk Kultusraamatu võimalus – lk 32–34

II
uksed aina avanevad

MEHIS HEINSAAR
Teadmised, hirm ja loovus – lk 38–43

AIVAR KULL
Mehis Heinsaar ja vaikuse jõud – lk 44

HASSO KRULL
Härra Pauli aeg teeb trikke – lk 45–46

ANDRES EHIN
Mängurõõm ja mõttesundus – lk 47–50

ALVAR “JAMES” LOOG
paul ja/või Paul: modaalsuste vabamäng olemise äärealadel – lk 51–57

ANDRUS ORG
Lammasinimene, liblikmees ja karunaine: maagilisest realismist eesti kirjanduse näitel – lk 58–70

JAAK TOMBERG
Tegelikkuse tontlik vari – lk 71–72

LAURA KALLE
Lõpmatusse ruumi sisse ja endast välja. Ruum kui peategelane Borgesel ja Heinsaarel – lk 73–80

SVEN VABAR
Maagiline protorealism – lk 81–88

EPP ANNUS
Mehis Heinsaar ja kirjanduse allikad. Üleastuvast ja isevoogavast kirjandusest – lk 89–101

KIWA
Hallutsineerides Eestit~ – lk 102–107

III
luhale

MEHIS HEINSAAR
Luhtatulek – lk 110–111

VALLE-STEN MAISTE
Fantaasiavabaduse saatanlik kulg – lk 112–114

BERK VAHER
Teekond Artur Sandmani teise otsa – lk 115–131

EPP OLLINO
Kohvitass avakosmoses – lk 132–135

MART VELSKER
Kohtumised “teisega” – lk 136–140

MART VELSKER
Kus avati Teadmatuse Akadeemia? – lk 141–146

ANDRUS ORG
Looduskirjanik Heinsaar – lk 147–158

MAARJA VAINO
Vabaduse küsimus – lk 159–163

PIRET VIIRES
Sõna ja liha – lk 164–166

JOHANNA ROSS
Poeedist peiariks – lk 167–170

PAAVO MATSIN
Taro-protokoll nr MH-1 – lk 171–175

VALDUR MIKITA
M. Heinsaar, hämarolekus agulimetslane – lk 176–178

TÕNU ÕNNEPALU
Aega veel on – lk 179–183

Mehis Heinsaare valikbibliograafia lk 184–192

Fotod lk 193–200

Vt ka:

Toomas Haug, Mehis Heinsaare võimatu missioon. – Looming, nr 4, 2012, lk 596-599.
Kadri Tyyr, Laial luhal. – Müürileht, online-versioon, 16. aprill 2012.
Arno Oja, Luhtatulek härra Pauliga. – Sirp, 28. oktoober 2011.
Indrek Koff, [Luhtatulek : ekslemisi Mehis Heinsaare tihnikutes]. – Eesti Ekspress, Areen, 27. oktoober 2011.
Kadri Tyyr, Luhtatulek. Blogi Kirjad Sõgedate külast, 20. september 2011.
Raimu Hanson, Luht kutsub kirjanikku end ületama. – Tartu Postimees, 16. september 2011.

Koostajad Virve Sarapik ja Piret Viires.
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” teine raamat.
Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2010. – 181 lk.
ISBN 978-9949-446-57-5
ISSN 1736-8251

Kogumiku aluseks on 9. juunil 2008 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis toimunud Mati Undi romaanile ning sellel põhinevale Veiko Õunpuu filmile pühendatud konverents.

*

SISUKORD:

MARI LAANISTE, VIRVE SARAPIK, PIRET VIIRES
Eessõna – lk. 8–9

I
Midagi pidi ju juhtuma

KALEV KESKÜLA
Külaelu roppusest päikeselinna – lk. 12–16

LUULE EPNER
Unt ja Brecht: võõritused “Sügisballis” – lk. 17–27

ANDRES KURG
Mustamäe “inimlikustamine”. Mati Undi “Sügisball” 1970. aastate kriitiliste arhitektuuripraktikate taustal – lk. 28–38

EPP ANNUS
Asuandmisest. Mustamäest ja “Sügisballist” – lk. 39–50

PIRET VIIRES
Mustamäe – kolmkümmend aastat hiljem – lk. 51–56

VIRVE SARAPIK
Sügis uuslinnas – lk. 73–86

MARI LAANISTE, LEENA TORIM
Võõrandumine modernistlikus paneellinnas. Lasnamäe filmis “Sügisball”. – lk. 87–94

JAN KAUS
Lasnamäe metamorfoosid – lk. 95–99

II
Kõik see kokku meenutas elu

IVO HEINLOO
“Sügisballi mitmest retseptsioonist – lk. 102–108

MARJU LAURISTIN
Arusaamatu autor? – lk. 109–111

REIN RUUTSOO
Šveitser Theo planeet – lk. 112–115

ANDRES LANGEMETS
Elu võimalikkusest – lk. 116–119

LEONHARD LAPIN
Arhitektina Mati Undi Mustamäel – lk. 120–122

MIHKEL MUTT
Proosaimpressioone 1979 (katkend) – lk. 123–124

SIRJE KIIN
Teised meist. Menukas “Sügisball” Soomes – lk. 125–126

Katkendeid – lk. 127–130

MALL JÕGI
“Sügisballi” retseptsiooni mõnest tahust – lk. 131–134

PIRET VIIRES
Mustamäe metamorfoosid – lk. 135–140

EPP ANNUS
Jalajäljed ja pilgud: Mati Undi Mustamäe – lk. 141–152

VIIVI LUIK
Sõna on rohkem kui sõna – lk. 153–154

III
Õhtuti paneelid närbusid

VALLE-STEN MAISTE
Magala üksildased armastajad pärast orgiat – lk. 159–161

MARGIT TÕNSON
Õnne valemi kuus muutujat – lk. 162–163

MARIA ULFSAK-ŠERIPOVA
Raskepärane ja ilus “Sügisball” – lk. 164–166

DONALD TOMBERG
Figuuridega küllastatud maastik. Katse vaadelda “Sügisballi” ruumi – lk. 167–172

KARLO FUNK
Utoopia ja elukeskkond “Sügisballil” – lk. 173–174

Mati Undi “Sügisballi” valikbibliograafia – lk. 176–177

Mängufilmi “Sügisball” valikbibliograafia – lk. 178–181

Vt ka:

Mari Peegel, Unustamatu Unt kui magalakirjanik esseistide hambus. – Eesti Päevaleht, 3. september 2010.
Toomas Haug, “Unt + Mustamäe = ?”. – Looming 2011, nr 1, lk 132-135.
Blogis “Loterii” ilmunud lühiarvustus. – 31. juuli 2010.

Kogumik “Sügisball” valiti ka 2010. aastal ilmunud 25 kõige kaunimalt kujundatud raamatu hulka. Vt nt 5. veebruaril 2011 ilmunud Postimeest.

Koostajad Virve Sarapik ja Piret Viires.
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” esimene raamat.
Tallinn-Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, 2009. – 136 lk.

Kogumiku aluseks on 11. mail 2007 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis toimunud Jüri Ehlvesti loomingule pühendatud konverents “Klopitult on ju hoopis teine aine kui läbitult”.

SISUKORD:

VIRVE SARAPIK
Sissejuhatus – lk. 6–9

I
Klopitult on ju hoopis teine asi kui läbitult

HASSO KRULL
“Suur häire”: Jüri Ehlvesti universum – lk. 12–19

EPP ANNUS
Ime riibe – lk. 20–28

LEO LUKS
Surma kirjutamise tasandid – lk. 29–34

NEEME LOPP
Ehlvest, Platon ja “Lost Highway” – lk. 35–48

KIVISILDNIK
(:)nolk ehlvest – lk. 49–59

II
Kolmsada kaheksateist tuhat

KAJAR PRUUL
Ebakindluse kiituseks. Märkmeid Jüri Ehlvesti proosast – lk. 62–70

EPP ANNUS
Üks kask meil kasvas aias: Jüri Ehlvest – traagiline looduskirjanik – lk. 71–80

JAANUS ADAMSON
Paranoia kuubis – lk. 81–90

VIRVE SARAPIK
Kas E/hlv/estimaa on ümmargune. Fragmentaarium – lk. 91–103

III
Pioneer kümme

RAIMU HANSON
Hirohalli loomingu tuline oja [katkend] – lk. 106

MAIMU BERG
“Vikerkaare” proosa [katkend] – lk. 106

KAJAR PRUUL
Haldjatel oli õigus – lk. 129–134

UDO UIBO
Eesti proosa 1996: midagi olulist [katkend] – lk. 110–111

AARE PILV
Lühike ülevaade Jüri Ehlvestist – lk. 112–115

JAANUS ADAMSON
Kooruke on iva! – lk. 116–119

Milline Jüri Ehlvesti teos tundub teile kõige olulisem või kõige südamelähedasem ja miks? [küsitlus] – lk. 120–123

Jüri Ehlvesti (valik)bibliograafia – lk. 124–135

Raamatu lõpus Peeter Lauritsa ning erakogust pärit fotod Jüri Ehlvestist

Vt ka:
Alvar Loog, Ehlvesti tekstide semantiline süütus ja süüdimatus. – Looming, nr 1, 2010.
Blogis “Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus” ilmunud arvustus. 21. august 2009.